GRAAFIK: Kes olid riigikogu kõige maiamad sõnavõtjad?
Kõige agaramalt esitas riigikogu saalis küsimusi (181) ning pidas kõnesid (53) endine Vabaerakonna juht Andres Herkel. Tihedalt kannul on ka teised tema fraktsiooni esindajad, sõnavõttude esikümnes on haaratud endale pooled positsioonid. Eelmisel perioodil „võitjana“ väljunud Andres Ammas on seekord olnud tagasihoidlikum ning leppis kõigest viienda kohaga (182 sõnavõttu).
Kui üldiselt täidavad oma rolli edetabeli tipus opositsiooni esindajad, siis nende vahele on peitunud ka mõned üksikud koalitsiooni liikmed. Eriti paistavad innukusega silma kaks keskerakondlast: Mihhail Stalnuhhin ning Peeter Ernits. Kui Ernits endise ajakirjanikuna eelistab jätkuvalt pigem küsimuste vormi (124), siis rahanduskomisjoni esimees Stalnuhhin jääb kõnede arvult alla vaid Herkelile (48 kõne).
Näiteks reageeris Stalnuhhin juuni alguses teravalt Yoko Alendri (RE) arvamusartiklile „Toome vene inimesed paralleelmaailmadest tagasi!“ viidates terminoloogilistele ebatäpsustele: kui kedagi tahetakse paralleelmaailmast tagasi tõmmata, siis see tähendab, et pole ühte õiget maailma, vaid on kaks kõrvuti olevat. Selleks võttis ta illustreerimiseks näite keskaegsest raamatust „Nõiahaamer“.
Ainsana ei soovinud sõna võtta ei küsimuse ega kõne vormis Harju- ja Raplamaa mandaadiga riigikokku pääsenud Vladimir Velman (KE). Samuti oli sõnaaher viimasel ajal rohkesti tähelepanu saanud Olga Ivanova (KE). Ainsa Ivanova esitatud küsimuse ajendiks oli arutelu selle üle, kas riigikogu liikmed peaksid kohalike omavalitsuste valimisel osalema.
Opositsiooni esindajatest soovis oma häält riigikogu saalis kõige vähem kasutada endine kaitseväe juhataja Johannes Kert (kolm küsimust). Seda tingis vaid erinevad kaitse küsimused: kord riigikaitse, kord e-valimiste ja kord kanaliste kaitseks.
