GRAAFIK | Juuli uudistes: ühe Kaja Kallase kohta seitse Jüri Ratast ja 6,5 Mart Helmet

 (131)
Kaja Kallas, Jüri Ratas ja Mart Helme
Kaja Kallas, Jüri Ratas ja Mart HelmeFoto: Fotokollaaž

Ehkki Reformierakond juhib reitinguid, andsid äsja lõppenud juulikuus uudistele kõneaine EKRE ja Keskerakond. Reformierakonna juht Kaja Kallas jõudis uudistesse isegi vähem kui mõned tema erakonnakaaslased või valdavalt seltskonnakülgi täitnud keskerakondlane Martin Repinski.

Minu kasutuses on Delfi, Postimehe, ja ERRi juuli uudisvoos kajastuvate artiklite pealkiri, juhtlõik ja märksõnad. Arvuti abiga sai kokku loetud kui paljudes neist artiklitest on nimetatud üht või teist poliitikut, erakonda, sportlast, … mis iganes pähe tuli.

Järgnevatel graafikutel täpsemalt, aga juulikuu uudisvoogudest torkab eelkõige silma valitsuserakondade ja nende esindajate mäekõrgune ülekaal opositsioonijõudude ees. Ühe artikli kohta, mis kõneles reformierakonna liidri Kaja Kallase sõnadest või tegudest, leidus koguni enam kui seitse artiklit, mis kõneles peaministrist, Keskerakonna juhist Jüri Ratasest, ja enam kui kuus artiklit, mis käis siseministri, EKRE esimehe Mart Helme kohta. Kallas jäi kõneaine pakkumisel alla isegi oma kahele erakonnakaaslasele – Urmas Paetile ja Andrus Ansipile.

Teine teema, mis juulikuu uudisvoost silma torkab, puudutab EKREt. Ehkki erakonna esimees Mart Helme annab oma salvavate ütlemistega kõneainet mitme mehe eest, pole tema järel peale rahandusministri Martin Helme ja Euroopa parlamendi saadiku Jaak Madisoni suurt kedagi uudiskünnist ületamas. EKRE riigikogu liikmetest jõudis uudistesse sisuliselt ainult riigikogu esimees Henn Põlluaas, kuid temagi jäi terve riigikogu võrdluses alla keskerakondlastele Kadri Simsonile ja Martin Repinskile. (Tõsiküll, Repinski figureeris valdavalt seltskonnarubriikides.)

Kolmas tähelepanuvääriv aspekt juuli uudisvoost puudutab portaale. Eeldatavalt sõltub artiklite arv ühelt poolt poliitikute endi sõnadest ja tegudest, teiselt poolt aga meediamajadest – kes milliseid sündmusi peab vajalikuks kajastada ja kes milliseid allikaid kasutab. Ehkki erinevused ei ole nii silmatorkavad kui poliitikute või erakondade omad, kajastas Postimees Eesti poliitilist elu teisiti kui Delfi või ERR. Eelkõige on küsimus EKREs. Postimehes on EKRE poliitikutest rääkivate uudiste proportsioon suurem kui ülejäänud kahes portaalis. Erinevus tuleb eelkõige Isamaa, aga ka Reformierakonna arvelt.

Mis läks arvesse?

Nagu öeldud, kasutatud sai Delfi, Postimehe ja ERRi juuli uudisvoos kajastuvate artiklite pealkirju, juhtlõike ja märksõnu. Artiklite kogusisu ei olnud, kuid sellest pole lugu. Ehkki kõrvaltegelasi võib leida kasvõi joonealustest märkustest, on reeglina just neis kolmes kohas kirjas see, kellest ja millest uudis üldse räägib. Pealegi on pealkiri see, mis on artiklit avamata nähtav, juhtlõik see, mis läheb sotsiaalmeediasse ringlema ning märksõnad need, mis on otsingumootorite lemmikud.

Artiklitest sai arvestatud kõiki, mis kajastusid uudisvoos perioodil 1. juuli kuni 31. juuli. Loendatud sai artikleid, mitte nimesid - kui näiteks pealkirjas ja juhtlõigus oli "Jüri Ratas", siis see läks arvesse ühe eest. Leitav pidi olema eesnimi koos perenimega. Arvestatud sai ka nimede käänamisega ehk näiteks "Jüri Luige sõnul" läks arvesse. Erakondade nimede puhul sai arvestatud nii käändeid kui ka lühivorme nagu "EKRE", "SDE", "KE". Samuti läksid arvesse "keskerakondlane" või "sotsiaaldemokraat". Eraldi sai arvestusest välja praagitud nii teiste riikide keskerakonnad, rohelised salatid, Eesti hümn kui ka uudised, kus oli juttu päikesekreemist või sekretäridest.