GRAAFIK | Iga kümnes kuritegu on seotud perevägivallaga, seejuures politseid teavitatakse aina vähem

Justiitsministeeriumi 2018. aasta kuritegude ülevaatest selgub, et perevägivald on vägivallakuritegude hulgas aina suurenenud - kui aastal 2011 moodustas perevägivald kõikidest vägivallaaktidest 26%, siis mullu napilt alla poole (44%).

Perevägivalla kuritegude hulka kuuluvad karistusseadustiku isikuvastased kuriteod, röövimine ja avaliku korra raske rikkumine, mille on toime pannud praegune või endine lähedane, olgu selleks abikaasa, elukaaslane, sugulane või laps.

Aastal 2018 registreeriti 3607 perevägivalla juhtumit, aasta varem oli neid juhtumeid 2632. Seejuures vähenes politseile perevägivallajuhtumitest teavitamine suisa 8%, aga kasvas juhtumite registreerimine kuriteona.

Aastal 2011 registreeriti perevägivallaakte Eestis 1938 ehk seitsme aastaga on perevägivalla aktid kasvanud Eestis peaaegu kaks korda.

Perevägivalla kuritegude osakaal kõikidest kuritegudest on jahmatav - rohkem kui iga kümnes kuritegu on seotud perevägivallaga ning see statistika on aasta-aastalt aina kasvanud. Kõikidest vägivallakuritegudest moodustab just perevägivald napilt alla poole, kasvadest samuti aastate vältel.

Omakorda kõikidest perevägivallakuritegudest moodustas mulle 83% kehaline väärkohtlemine. Perevägvivalla toimepanijatest olid 87% mehed, kelle ohvriteks olid 80% juhtudest naised.

Enim tekivad vägivallajuhtumid endiste või praeguste abikaasade ning elukaaslaste vahel, kellega on koos oldud või ollakse intensiivses paarisuhtes. 55% juhtudel on tegemist praeguse abikaasa-elukaaslasega, 14% eksabikaasa-elukaaslasega.

Vägivalda esineb 15% kordadest (kasu)vanemate poolt ning 6% vägivallatseb ohvri (kasu)laps.