Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgeva-, Lääne- ja Tartumaal, vahendab terviseamet.

Pea pooled haigestunutest (42 protsenti) olid lapsed, peamiselt on tegu koolilastega. Haigestumus kasvas vanemaealiste inimeste hulgas, teistes vanusrühmades püsis haigestumine samal tasemel või langes. Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 248 gripiviirust, neist 129 olid A- ja 119 B- gripiviirus.

Üks surmajuhtum

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 386 inimest, neist 60 protsenti on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat, 21 protsenti tööealised ja 17 protsenti vanemaealised patsiendid.

Möödunud nädalal lisandus üks gripist tingitud surmajuhtum. Inimene oli jaanuari lõpust alates intensiivravil, kus kõikidele kasutusele võetud ravimeetmetele vaatamata tema elu päästa ei suudetud. Seitsme haigla andmete põhjal on gripi tõttu surnud kuus inimest vanuses 53 - 91 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Makedoonias, Soomes, Venemaal ja Ukrainas, kõrgeks Valgevenemaal, Iirimaal ja Kreekas.

Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust 15 riiki, lisaks Eestile ka Belgia, Bulgaaria, Tsehh Vabariik, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Luksemburg, Poola, Holland, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi, Šveits, Šotimaa ja Türgi.

Madalaks hindab haigestumuse 13 riiki: Horvaatia, Serbia, Leedu, Itaalia, Ungari, Taani, Küpros, Portugal ja Inglismaa.

Vaata tabelist täpsemaid numbreid haigestumiste kohta Eestis: