48. nädalal (28.11.-4.12.2016) kasvas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk Eestis 15 protsenti. Arstide poole pöördus 3910 inimest, neist pooled olid kuni 15-aastased lapsed.

Enim haigestunuid oli jätkuvalt kuni 4-aastaste laste hulgas, kuid suurim haigestumuse juurdekasv oli vanemaealiste, s.o 65 ja vanemate vanusrühmas, kus haigestunute arv nädalaga peaaegu kolmekordistus.

Terviseameti andmetel on sellel hooajal ülemistesse hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv kasvanud võrreldes oktoobrikuu algusega ligi 800 inimese võrra — oktoobris haigestus 3151 inimest, möödunud nädalal registreeriti aga juba 3910 haigusjuhtu.

Kõige märkimisväärsem muutus toimus ülemöödunud nädala ja eelmise nädala vahel. Kui 21.-27. novembrini (47. nädalal) registreeriti 3406 haigestumist, siis 28. novembrist kuni 4. detsembrini (48. nädalal) juba 504 juhtu rohkem ehk 3910.

Grippi haigestunud inimeste arv kahekordistus viimase paari nädalaga. 21.-27. novembrini registreeriti 12 gripijuhtu ning selle järgnenud nädalal (28.11.-04.12) juba 24.

Oktoobrisse mahtus nädal, kus gripijuhtumeid ei registreeritud.

Gripist

Vaatamata sellele, et grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks ja gripi levikut piiratuks, hospitaliseeriti viimase kolme nädala jooksul 7 gripiviirusega patsienti — neli vanusrühmas 0-9, kaks — täiskasvanut ja üks vanusrühmas 65 ja vanem.

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 20 A gripiviirust, neist alatüpeeriti kaks A gripiviirust, mis osutasid A gripiviiruse alatüübiks (H3). Selle tüvega seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu. Sellest lähtuvalt palub terviseamet perearstidel pöörata erilist tähelepanu vanemaealistele patsientidele ja võtta neilt haigestumise korral kindlasti proovid ka gripiviirusele.

A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine üldiselt teiste gripiviiruste poolt põhjustatud haigusnähtudest. Gripile on omane haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused. Enim ohustatud on vanemaealised patsiendid vanuses 65 ja vanemad ning isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame- või neeruhaigust või diabeeti. Lisaks immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud ning rasedad.

Terviseamet: ravige end terveks

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab ka organismi. Köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta. Samuti tuleks vältida silmade puudutamist ning pesta tihti käsi.

Terviseamet soovitab nakatumisest hoidumiseks vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi ning pesta tihti käsi. Haigega lähikontaktis olles soovitatakse katta nina ja suu marlimaskiga.

Terviseamet soovitab end vaktsineerida

Gripist hoidumise parim viis on terviseameti kinnitusel vaktsineerimine.

Amet soovitab alustada vaktsineerimisega juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Immuniseerimist gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel teha kõik soovijad alates kuuendast elukuust.