GRAAFIK | EKRE saab riigilt igakuiselt toetust ligi 83 000 eurot, Eesti 200 kümme korda vähem

 (167)
EKRE osutus võrreldes 2015. aasta valimistega oluliselt menukamaks.
EKRE osutus võrreldes 2015. aasta valimistega oluliselt menukamaks. Foto: Jaanus Lensment

Aasta esimesed kolm kuud jagas riik erakondadele raha veel 2015. aasta valimistulemuste põhjal. Aprillist hakkas riik erakondadele aga toetust andma uute valimistulemuste alusel, millest võidab enim Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Kaotajaks jäid nii Vabaerakond kui sotsid.

Kuna riigipoolne toetus erakondadele on otseselt seotud mandaatidega, võitsid kõige rohkem need erakonnad, kes säilitasid 2015. aasta valimistulemuse või hoopis osutusid varasemast menukamaks.

Üks neist erakondadest on EKRE, kelle riigipoolne igakuine toetus tõusis 166 protsendi võrra. See tähendab, et nüüd saab EKRE igakuiselt 83 289 eurot. Ka reformaritel oli põhjust rõõmustamiseks, kuna lisandunud mandaadid võrdusid ligi 11 protsendise riigipoolse toetuse kasvuga.

Kõige tugevamalt tundsid rahakoti õhenemist ilmselt sotsiaaldemokraadid, kuna nende rahastus langes sarnaselt mandaatidele kolmandiku. Rahastust kaotasid ka keskerakondlased ja isamaalased vastavalt 5,5 ja 16 protsendi võrra. Valusam kukkumine oli Vabaerakonnal, kes sai valimistel vaid 1,2 protsenti häältest ja pidi seega suu riigipoolsest toetusest puhtaks pühkima. Küll aga saab vaatamata valitsusest väljajäämisele toetust ka Eesti 200, kuna teenis valimistel 4,4 protsenti häältest.

Nimelt näeb erakonnaseadus ette, et eraldise riigieelarvest saavad ka need erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga said vähemalt kaks protsenti häältest. 2-2,9 protsenti häältest saanud erakond saab riigieelarvest 30 000 eurot aastas, 3-3,9 protsenti häältest saanud parteile kuulub 60 000 eurot riigi raha aastas ning 4-4,9 protsenti häältest kogunud erakonnale jagatakse 100 000 eurot aastas. Seega saab Eesti 200 Iga kuu pisut üle 8300 euro riigipoolset toetust. Kokku jagab riik igakuiselt erakondadele 443583 eurot.

Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni (ERJK) aseesimees Kaarel Tarand märkis, et valimisvõitluseks kulus ühe mandaadi kohta keskmiselt sada tuhat eurot. “Tänavu esimeses kvartalis kulutasid erakonnad kokku 7,3 miljonit eurot, õigem oleks arvesse võtta ka mulluse aasta IV kvartali kulusid, sest siis oli tegelikult kampaania alanud,” ütles ta. Toona märkisid erakonnad kuludeks 2,56 miljonit eurot.

Seega kulus erakondadel 2019. aasta valimisteks ERJK väitel ligi 10 miljonit eurot, mis teebki mandaadi hinnaks ligi sada tuhat eurot. “Kellele tuli odavamalt, kellele kallimalt kätte. Ja mõni kulutas kõik tühja, saamata parlamendis esindust,”