GRAAFIK | Eestisse on sel aastal oodata kuni 30 000 välismaalasest lühiajalist töötajat
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud, eriti tulevane siseminister Mart ja rahandusminister Martin Helme on teravalt kritiseerinud ettevõtjate praktikat kasutada väljastpoolt Euroopa Liitu pärit lühiajaliste töötajate tööjõudu, kuna Eestist pole töötajaid võtta. Delfi tegi väikese ülevaate, kui palju selliseid töötajaid on Eestis käinud ja millised on tööjõu Eestisse toomisega seotud protseduurid.
Kui välismaalane soovib pikemaks perioodiks Eestisse tööle tulla, siis on tal vaja elamisluba ja sellele on kehtestatud aastane sisserände kvoot 1315 inimest. Lühiajaliselt saavad välismaalased töötada Eestis piirarvu väliselt ja seda tööandja tehtud registreeringu alusel.
Läinud aastal registreeriti Eestis ligi 20 000 lühiajalist töötajat. PPA ennustab, et tänavu on see arv kuni 30 000. "See ei tähenda, et kõik need inimesed korraga Eestis on, vaid nad käivad siin näiteks hooajatöödel või vastavalt ehituse etappidele," ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev Delfile.
Kõige rohkem välismaalastest töötajaid tuleb Ukrainast, aga ka Valgevenest, Venemaalt ja Moldavast. Kõige sagedamini rakendatakse välistööjõudu ehituses ja põllumajanduses.
Kontroll kolmes etapis
PPA võõrtööliste kontrolli võib jagada kolmeks – töötamise registreerimise või elamisloa taotluse menetlemine, võimalike ebaseaduslikult töötada soovivate inimeste tuvastamine piiril ning välismaalaste viibimise ja töötamise aluste kontroll riigis sees.
"Eesti on töörände sihtriik ning avastame riigipiiril – eelkõige Tallinna lennujaamas ja maismaapiiripunktides – üha rohkem ebaseadusliku rände juhtumeid, mis on seotud välismaalastega, kelle reisi tegelik eesmärk on Eestis tööle asumine," sõnas Belitšev.
Mida rohkem välismaalasi Eestis töötab, seda rohkem proovitakse tööd teha ka ebaseaduslikult. "Kõige sagedasem on see probleem Ukraina, Moldova ja Gruusia päritolu inimeste puhul, kes reisivad Eestisse viisavabalt väidetavalt turismi eesmärgil, kuid otsivad tegelikult tööd ilma selleks luba taotlemata," märkis Belitšev. Selliste juhtumite avastamisel välismaalast Eestisse sisse ei lasta, vaid saadetakse koduriiki tagasi.
Suur osa välistööjõuga seotud politseitööst toimub enne välismaalase Eestisse jõudmist ja tehakse ära lühiajalise töötamise registreerimisel. PPA kontrollib tööandja vastavust kõikidele vajalikele nõuetele, sealhulgas senist seadusekuulekust võõrtöötajate kasutamisel või palgakriteeriumite täitmist. "Aastas teeb PPA pea 8 protsendile lühiajalise töötamise registreerimistest keelduva otsuse või lõpetab menetluse luba andmata," ütles Belitšev.
Lisaks kontrollile välispiiril teeb politsei rändejärelelvalvet ka juba riigis viibivate välismaalaste suhtes ja kontrollib ettevõtteid, mis võivad kasutada Eestis viibivat välistööjõudu seadusliku aluseta. "Migratsioonijärelevalve fookuses on ettevõtted, kelle puhul esineb ohumärke või viiteid, et välismaalasi värvatakse tööle ebaseaduslikult ehk n-ö mustalt ning mingit töötajate registreerimist ei toimugi," selgitas Belitšev.
Politseil on ohuhinnangud, mille koostamisel kasutatakse riiklikke andmebaase, kogutud infot ja avalikult kättesaadavaid andmeid. Nende põhjal planeerib politsei töö ja teeb regulaarseid kontrolle näiteks ehitusplatsidel, mille puhul on ebaseadusliku töötamise kahtlus. Mullu tegi politsei kokku sellistele objektidele või ettevõtete tegevuskohtadele 222 kontrolli. Aasta jooksul kontrolliti kokku ligi 1000 juriidilist ja 4500 füüsilist isikut.
Lühiajalise töötamise maht on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. PPA hinnangul on tähtis, et ka sellega seotud menetlused ja järelevalve areneks vastavalt töötajate mahu suurenemisele. PPA on taotlenud lühiajalise töötamise menetluse läbi viimiseks ja vajaliku lisapersonali värbamiseks lisavahendeid ning soovib digitaliseerida nii registreerimist kui ka viisamenetlust. "Piisava järelevalve tagamiseks on vaja arendada infotehnoloogilisi lahendusi, mis pidevalt suurenevate mahtude kontekstis võimaldaks tõsta kontrollide tõhusust ning andmete võrdlemine erinevates riiklikes süsteemides toimuks automaatselt," rääkis Belitšev.
