Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.

"COVID-19 haigus on ettearvamatu ja selle kulg inimeseti erinev. Kõik COVID-19 vaktsiinid kaitsevad raske COVID-19 haiguse eest ning aitavad seeläbi ära hoida haiglaravi vajadust ja surmajuhtumeid. Vaktsineerides saame kaitsta ennast ja teisi, hoida ära tervishoiusüsteemi ülekoormust ning liikuda järk-järgult tagasi meile seni harjumuspärase elukorralduse juurde," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

"Vaktsineerimise sujuvamaks kulgemiseks palume vaktsineerimisele kutsutud või registreerunud inimestel minna alati kohale kokkulepitud ajaks või anda esimesel võimalusel teada, kui mingil põhjusel minna ei saa. Vaktsineerimisele minemata jätmine tähendab, et kellegi teise võimalus vaktsiini saada lükkub edasi," rõhutas Kiik.

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse üle 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

Hõlmatus esimese vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 5,9 protsenti (Euroopa Liidus keskmiselt alla 5 protsendi). Üle 80-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 23,2 protsenti. Üle 80-aastaste hõlmatus on suurem nendes maakondades, kus perearstidel on olnud võimalik riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineerida – Jõgevamaal 33,2, Järvamaal 31,6, Pärnumaal 34,1, Raplamaal 34,6, Tartumaal 29,2, Viljandimaal 26,8, Võrumaal 27,8 ja Harjumaal 26 protsenti.

Kuna üle 70-aastastele sobivate Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide kogused on väga piiratud, siis on võimaldatud vaktsiini perearstidele järk-järgult maakondade kaupa. Tuleva nädala jooksul saavad vaktsineerimisega alustada ka Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Valgamaa perearstid. Selliselt maakondade kaupa liikudes on võimalik saavutada võimalikult laia riskirühma inimeste vaktsineerimisega hõlmatust kõige kiiremini.

Vaktsineerimisi on teinud kokku 424 tervishoiuasutust. 43 protsenti kõigist COVID-19 vaktsineerimistest on tehtud haiglate poolt, 38 protsenti on tehtud peremeditsiiniasutustes (kokku 338 perearstikeskust) ja õendusabiteenuse pakkujad on teinud 11 protsenti kõigist vaktsineerimistest.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.