GRAAFIK | Apteekides lasi end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida üle 9000 inimese
Selle aasta 1. aprillist 31. maini viidi 19 Eesti apteegis läbi puukentsefaliidivastane vaktsineerimine. Vaktsineerida sai ennast Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Kuressaares ja Jõhvis.
Kokku lasi ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida 9132 inimest. Enim vaktsineerituid olid Tallinnas (5610), järgnesid Tartu (2088) ja Pärnu (518).
Vaktsineeritute seas on enim naisi (56%) ning esmavaktsineerijaid on oluliselt rohkem (78%) kui revaktsineerijad.
Apteekides viis vaktsineerimist läbi tervishoiutöötaja (õde või ämmaemand), kes oli läbinud nõutava 16-tunnise immuniseerimise
täiendõppe ning viie aasta möödumisel läbinud ka 8-tunnise immuniseerimisalase täiendõppekursuse.
Vaktsineerimine viidi läbi apteegi pinnal asuvates muudest ruumidest eraldatud privaatsetes nõustamisruumides.
Vaktsineerimine dokumenteeriti kohapeal Tervise Infosüsteemis,
immuniseerimisraamatus ja lisaks vaktsineerimispassis või spetsiaalses infovoldikus.
Mis on puukentsefaliit?
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Kuna haiguse edasikandjaks inimestele on viirust kandvad puugid, siis iseloomustab haigestumist geograafiline levik ja sesoonne aktiivsus. Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud.
Eestis on haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades – enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja Lääne- Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.
Puukentsefaliidi kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud. Jääknähte esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Jääknähtudeks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
