Göteborgi lennujaama juht selgitab, miks jättis Rootsi piloot peaminister Jüri Ratase novembris lennukist maha
Mullu 7. novembril osales peaminister Jüri Ratas koos Eesti delegatsiooniga Euroopa Liidu kõrgel kohtumisel Rootsis Göteborgis. Tippkohtumise lõppedes kiirustas Ratas Göteborgi Landvetteri lennujaama, et jõuda broneeritud lennule, kuna Tallinnas ootas ees järgmine tähis kohtumine. Valitsuse meedianõunik Triin Oppi sõnul oli peaministri meeskond aegsasti lennujaamas, keegi neist ei olnud lennuks sobimatus seisundis ega käitunud kuidagi kohatult. Delegatsioon läks trepist üles, kuid lennuki uksest neid sisse ei lastud. Põhjuse küsimise peale vastati vaid, et see on piloodi otsus. "Me ei tulnud selle pealegi, et midagi sellist võib juhtuda," nentis Oppi Eesti delegatsiooni šokki.
Eesti suursaadik Rootsis Merle Pajula oli Eesti riigijuhi sedavõrd alandavast kohtlemisest nii nördinud, et esitas Rootsi välisministeeriumisse ametliku järelepärimise ja kritiseeris teravalt Göteborgi lennujaama ja lennuki personali käitumist, nimetades seda lugupidamatuseks.
Rootsi välisministeerium küsis selgitusi Landvetteri lennujaamalt ja edastas need Eesti välisministeeriumile. Kuna Eesti välisministeerium on dokumendid kuulutanud AK-ks (ehk asutusesiseseks kasutamiseks), küsis Delfi need teabenõudega välja Rootsi välisministeeriumist.
Rootsi väliministeeriumi saadetud dokumentidest selgub, et Göteborgi Landvetteri lennujaama juht selgitas Rootsi välisministeeriumile juhtunut kui mitme asjaolu õnnetut kokkusattumust, tunnistab nendepoolseid möödalaskmisi ja lõpetuseks palub siiralt vabandust.
„Tuvastasime rea väikeseid probleeme, mis kokku päädisid sellega, et Eesti delegatsioon jäi lennukilt maha,” kirjutas Göteborgi Landvetteri lennujaama juht Charlotte Ljunggren detsembris Eesti suursaadikule.
Esiteks selgitab Ljunggren, et suure tippkohtumise viimastel tundidel hakkasid paljud Rootsi tulnud maailma tipud oma senist kinnitatud transpordikava muutma ja nii saabus valdab enamik neist Landvetteri lennujaama kahjuks üheaegselt. Iga VIP-delegatsiooni saatsid politseiautod ja -mootorrattad, lennujaama territoorimile lasti nad koos personaalse VIP-manageriga, kõigeks oli ette nähtud kindlad minutid.
„Kui [Eesti] delegatsioon lennujaama jõudis, saabus vähem või rohkem samaaegselt palju teisi autokolonne. See viis paraku olukorrani, et Eesti delegatsiooni jaoks mõeldud VIP-saatja oli parajasti teises autos ja tal polnud võimalik sealt välja saada,” kirjutab Ljunggren. „Kuna nii palju delegatsioone saabus üheaegselt, läks kahjuks liiga palju aega, et leida uus VIP-saatja ja teavitada teda Eesti delegatsiooniga seonduvatest detailidest.”
VIP-saatja ülesandeks on muu hulgas ka check-in protseduuri ja turvaprotseduuride eest hoolt kanda. Tema peab suhtlema ka lennuki meeskonnaga. Kuna lennujaama saabusid aina uued ja uued riiklikud delegatsioonid, hilines ka lennuk, millega Ratas lennata tahtis, aina rohkem oma väljalennuga. Kui lennuki õhkutõus oli juba pool tundi hilinenud, otsustas esimene piloot, et rohkem hilineda pole tal võimalik. Eesti delegatsioonile mõeldud VIP-saatja jäi oma soovide avaldamisega piloodile lihtsalt hiljaks.
„Et oleks absoluutselt selge, siis rõhutan, et Swedavia jaoks oli Eesti delegatsioon täpselt sama prioriteediga kui teised delegatsioonid,” kirjutas Landvetteri lennujaama juht.
„Kõige selle tulemusena läks kahjuks nii, et Eesti delegatsioon ei jõudnud lennule, ja selle pärast on meil tõesti väga kahju. Me õppisime sellest sündmusest palju edaspidiste tippkohtumiste jaoks. Loodame, et need selgitused aitavad peaministril ja tema meeskonnal mäletada Göteborgi tippkohtumist vaid head.”
