Goble: piirileping ei muuda midagi

Ehkki tore on mõelda, et piirileping Venemaaga tähendab harmooniliste suhete algust kahe riigi vahel, siis tegelikkuses saavad need olema täpselt sama keerulised kui enne, leiab Vene-Balti suhete ekspert ja Eesti sõber Paul A. Goble.

„Viimase 15 aasta jooksul on eestlased keskendunud ühele eesmärgile teise järel, uskudes kõigepealt, et kui Eesti saab iseseisvaks, on kõik korras, kui Vene väed lahkuvad, on kõik hästi, ja kui me saame NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, on meie tulevik kindel,” kirjutab Goble Eesti Päevalehes.

Kuigi sellised seisukohad võivad olla hea vahend mobiliseerimaks inimesi eesmärke täitma, hoiatab ameeriklane, et viimase suure sihi — piirilepingu — täitumine ei kaota kusagile Tallinna ja Moskva erimeelsusi: ei transiidi ega Vene rahade osas Eestis, ei Moskva katsete osas lüüa kiil Eesti suhetesse Balti naabrite ja Euroopa partneritega. ”Moskva ei ilmuta ühtegi märki valmisolekust taganeda oma — viisakalt öeldes — ebatraditsioonilistest võtetest Eesti mõjutamiseks.”

Kuid siiski, rõõmustab Goble, kui Kreml on viimastel kuudel püüdnud kasutada oma tavapäraseid kaebusi Balti riikide suhtes selleks, et sundida Euroopa Liitu taganema üha jäigastuvast suhtumisest Venemaa enda suhtes, siis nüüd muutub selle saavutamine venelastele raskemaks. Piirilepingu allkirjastamise kaudu kaotab Moskva võimaluse näidata Eestit ebanormaalse riigina.

„Tänu piirilepingule kaob üks ärritav faktor, mis pingestas Eesti suhteid läänepartneritega, kellest paljud olid hakanud kartma, et Eestist võib saada “üksikteema-riik”,” leiab Goble.