Glikman: telefonikõnede mängimatajätmine pole venitamistaktika
"Meie seadustest tulenev kohustus on kasutada kõiki seadusega lubatud kaitsevahendeid oma kliendi kaitseks ja kui me seda ei tee, siis me rikume seadust," ütles vandeadvokaat Leon Glikman Delfile. "Kõik taotlused on asjakohased ja kui me neid praegu ei esita, siis me ei saaks nendele tugineda ka hilisemates menetlusstaadiumides," põhjendas ta.
"Eestis on väga suuri probleeme jälitustegevuse regulatsiooniga. Praktika ei vasta sellele, mis Euroopa inimõiguste kohus on öelnud. Nii et keegi peab kunagi senise praktika murdma. Seda on tehtud Moldovas, Rumeenias, Bulgaarias ja eks Eesti jõuab ka ükskord inimõiguste kohtusse," rääkis Glikman.
"Kui me seda praegu ei teeks, siis me jätaks oma kliendid kaitseta. Teisest küljest - materjalide hulgas pole mitte midagi tõendamisesemega ei ole avaldatud. Inimesi süüdistatakse altkäemaksu andmises või lubamises. Ma tahaksin küll kuulda kas või ühtki lõiku selle kohta, et kellelegi midagi anti või lubati," sõnas vandeadvokaat.
Kohus alustas eile jälitustoimikute avaldamist. Neid on kaheksa, millest kuus sisaldavad pealtkuulatud kõnede stenogramme. Peale jäi advokaatide tahe, et linte ette ei mängita.
Maadevahetuse protsessi raames on kohtu all kunagine keskkonnaminister ja Rahvaliidu eksjuht, Villu Reiljan, rahvaliitlasest endine põllumajandusminister ja parlamendisaadik Ester Tuiksoo, firma TSM juht Einar Vettus, Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, Saarte Investeeringute juht Tullio Liblik ning Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse endine liige ja Tartu endine linnavolinik Tarmo Pedjasaar ning juriidiliste isikutena AS Järvevana ja AS E.L.L. Kinnisvara.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi kasutasid Villu Reiljan ja Kalev Kangur oma ametipositsiooni selleks, et nende soositud isikud saaksid soodsalt omandada riigile kuuluvaid kinnisasju. Kanguri ja Reiljani soosing langes ärimeestele Toomas Annusele, Tullio Liblikule, Tarmo Pedjassaarele ning Einar Vettusele.
Süüdistusest nähtub, et äriühingu esindaja pöördus toonase keskkonnaministri Villu Reiljani või maa-ameti peadirektor Kalev Kanguri poole sooviga omandada riigile kuuluv kinnistu. Seejärel pakkusid Reiljan või Kangur välja, et firmade jaoks on kõige soodsamaks viisiks riigilt maade saamiseks looduskaitseseaduses sätestatud vahetusmenetlus.
Ester Tuiksood süüdistab prokuratuur selles, et ta võttis 2006. aastal põllumajandusministrina altkäemaksu Annuselt, vastutasuna soosis aga Annuse firmasid Merko Ehitust ja AS-i E.L.L. Kinnisvara põllumajandusministeeriumile uute rendipindade otsimisel. "Tuiksoo võttis ministeeriumile uue rendilepingu leidmiseks mitteametlikult pakkumise üksnes Merko Ehituselt ning lasi Merko Ehitusel ja AS-il E.L.L. Kinnisvara valmistada ette pakkumise kutse dokumendid, võimaldades neil sinna kirjutada sisse just neile sobivaid kriteeriume," seisab süüdistuses.
Samuti kasutas Tuiksoo süüdistuse järgi oma ametiseisundit ja ametiseisundist tulenevat autoriteeti ministeeriumi ametnike tegevuse suunamiseks nii, et see viiks lepingu sõlmimiseni Merko Ehituse ja E.L.L. Kinnisvaraga. Vastutasuks sai Tuiksoo Rävala puiesteel Merko Ehituse rajatud korterit tasuta kasutada ning kuritegelik hüve ulatus enam kui 42.000 kroonini, selgus eeluurimisel.
Lisaks füüsilistele isikutele said süüdistuse ka Merko Ehitus ning E.L.L. Kinnisvara. Merkot süüdistab riigiprokuratuur altkäemaksu andmises Kangurile ja Reiljanile, E.L.L. Kinnisvara aga altkäemaksu andmises Tuiksoole.
Kohtualused on oma süüd eitanud ning nimetanud süüdistust põhjendamatuks ja umbmääraseks.
