Revisjonikomisjoni esimees Helve Särgava (SDE) sõnul on auditis välja toodud rikkumiste arv lausa ehmatav. "Pärast auditiga tutvumist vajame kibekiiresti selgust, kes vastutab ning millised muutused teeb linn spordihalli juhtimises," märkis Särgava.

Auditi kokkuvõte avanguks on lause, et asutuse juhtkond on ametisse sobimatu. Soovitati tõsiselt kaaluda juhataja asetäitja Mart Aare töösuhte jätkamise võimalikkust. Aare tööleping lõppes 2017. aasta jaanuaris. Glebova aga nentis, et ta on valmis töötama asetäitjata ja seetõttu Aare lepingut ei pikendanud. "Aare aitas mind, kui mul oli vähene töökogemus," märkis endine iluuisutaja.

Glebova ütles Delfile, et ei pea vajalikuks juhtkonna väljavahetamist. "Praegu ei ole just kõige loogilisem hetk, sest pärast seda, kui auditi aruanne koostati, on möödunud aasta ja selle aastaga olen isiklikult väga palju tööd teinud ning asjad on oluliselt paranenud," sõnas Glebova ja lisas, et hetkel on asjad paigas ja süsteem töötab.

Pahandus pirukatega

Tondiraba spordikeskuse endine alltöövõtja Juri Saharov väidab, et Glebova on palunud tal koostada fiktiivseid arveid, et tasuda ühel üritusel pakutud pirukate eest. Saharov, kelle ettevõte Svajene OÜ 2014. aastast jäähalli koristamise eest vastutas, ütles Õhtulehele, et Glebova oli temalt palunud toitlustamist. "Glebova tahtis, et ma pakuks ühel üritusel tema spordiklubi vanematele toitlustust, aga hiljem pidin selle eest raha saamiseks kirjutama fiktiivse arve – näiteks poksiringi koristus, erikoristused, mattide pesu," loetleb Saharov.

Endine iluuisutaja aga ütleb, et Saharov ei räägi tõtt. "Ta väidab, et ma olen palunud tal koostada fiktiivseid arveid. Ta valetab," ütleb Glebova kindlameelselt. Ta täpsustab, et koristusteenuse järelvalvet teostas Mart Aare ja seega ei ole Gleboval isiklikult Saharoviga väga palju tööalast suhtlust ei ole olnud. "Saharovil ei ole mitte mingit tõestust, pelgalt tema sõnad," märgib Glebova.

Glebova ütleb, et mis puudutab pirukaid, siis Saharov pakkus ühe sünnipäeva toitlustamisel oma abi vabatahtlikult. "Minu jaoks oli see imelik, miks ta järsku nii abivalmis on," alustab ta, "ta ei ole mitte kunagi selle eest raha küsinud, ent nüüd, kolm aastat hiljem, väidab, et on selle raha Tondiraba spordikeskusest saanud - see on võimatu."

Suurimad prohmakad

Sisekontrolli käigus avastati palju segaseid kulutusi, näiteks Tondiraba keskuse tööde tasustamises. 2015. ja 2016. aasta eelarve töötasude lahtris toimus pea 8000 eurone tõus, ent tegelikkuses tõusis vaid ühe areenimeistri töötasu 200 euri võrra.

Tallinna spordi- ja noorsooameti (TSNA) sõnul soovis keskus 2016. aastal aasta varem vabastatud koristajate palga arvelt tõsta juhtkonna palku, kuid amet oli selle vastu, sest Tondiraba keskuse juhkonna palgad on niigi teiste hallatavate asutustega võrreldes suuremad.

Suur segadus on ka asutuse hankemenetlustes. Glebova käskkirjaga oli hankeplaanis ette nähtud 2015. aastaks kaks avatud hanget. Tegelikkuses oli aga hankeid neli - kahte hankeplaani ei lisatud. Kolmel juhul tellis asutus hanke korraldamise teenuse, mitte ei viinud hanget läbi ise, nagu näeb ette linna kord.

2015. aastal korraldati hange turvateenuse leidmiseks. Ka selle hanke puhul esines mitmeid puudusi. Näiteks muudeti hankedokumente seitse päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega ja hanke aruanne esitati enne lepingu sõlmimist, umbes pooleteist kuu pikkuse hilinemisega.

Auditi kohaselt puudus asutusel ka selge strateegia ja ärimudel. 2016. aasta kevadest kuni auditeerimise lõpuni novembris küll äriplaan küll koostati, kuid auditeerijate hinnangul ei tugine see faktidele, ei analüüsi alternatiive ega paku välja ühtki adekvaatset ärimudelit, mistõttu ei ole selle põhjal võimalik strateegilisi otsuseid teha.

Auditiga saad tutvuda SIIN.