Ginter: maadevahetuse otsus on Eesti õiguskorra jaoks märgiline

 (17)
jaanginter
Jaan GinterFoto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter ütles, et eilne riigikohtu otsus maadevahetuse kriminaalasja kohta näitas, et riigikohus on oma seisukohta jälitustegevuse kasutamise osas muutnud.

Ginter selgitas, et varem on riigikohus olnud seisukohal, et kui uurijad on kasutanud jälitustoiminguid (maadevahetuse puhul põhiliselt telefonide pealtkuulamine) ja sealjuures mingeidki vormilisi nõudeid rikkunud, siis jälitamise kaudu saadud tõend on kasutuskõlbmatu.

Seekord aga analüüsitakse pikalt jälituslubade saamise korda ja leitaksegi, et uurijad ei ole piisavalt tõestanud, et samu tõendeid poleks olnud võimali koguda mingil muul viisil. Jälitamine on tugevalt inimese põhiõigustega vastuolus, mistõttu tuleb seda kasutada viimase võimalusena, selgitas Ginter.

"Varasema praktika järgi oleks võinud eeldada, et riigikohus leiab seega, et neid tõendeid kasutada ei saa. Siin on aga asutud seisukohale, et sellist viga on võimalik korvata hilisemas menetluses, kui kontrollitakse, kas sisuliselt on seda "viimase võimaluse" reeglit rikutud või mitte," rääkis Ginter.

Hilisemal menetlusel ongi osutatud, et muude toimingutega poleks selliseid tõendeid siiski saadud ja riigikohus soostus ütlema, et tõendid on kasutatavad. "See on enamuse seisukoht, aga kaks riigikohtunikku jäid siiski selles küsimuses eriarvamusele," lisas Ginter.

Edasi Euroopa kohtusse?

Seotud lood:

On võimalus, Ginteri hinnangul isegi päris tõenäoline võimalus, et asi kaevatakse Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK), kuna kohtuasjas on kesksel kohal jälitustegevusega saadud tõendid ja nende kaudu kõne all ka võimalik põhiõiguste rikkumine uurijate poolt. "Inimõiguste kohtu poolt asja menetlusse võtmine on üpris tõenäoline, aga siin pole praegu võimalik eriti ennustada, mida seal otsustatakse, sest seda viimase võimaluse reeglit ei ole EIK-is varem eriti käsitletud," ütles Ginter.

Ginter ütles, et kokkuvõtvalt on maadevahetuse kaasus oluline Eesti õiguskorra jaoks, sest näitab, et ka endisi kõrgeid riigiametnikke saab kriminaalvastutusele võtta ja õigusemõistmine jõuab seega kõigini.

Omapärane on maadevahetuse kohtusaaga ka seetõttu, et menetlus on kestnud alates 2005. aastast. "Ma nii kaugele ei läheks, et ütleks, et mõistlik menetlusaeg ületati," möönis Ginter ja rõhutas, et menetluse venimise eest lasub süü nii süüdistajail kui kaitsjatel.