Vajalikeks personaalmeditsiini projekti arendusteks on möödunud aastast kuni 2022. aastani plaanitud Euroopa Regionaalarengufondist investeerida viis miljonit eurot.

"Tervise arengu instituudi (TAI) juhtimisel viiakse Eesti teadlaste tänuväärne töö kliinilisse kasutusse ehk projekti eesmärk on aastaks 2022 välja töötada esimesed IT-lahendused ja tuua geeniinfo praktilisse kasutusse, arsti töölauale," ütles TAI personaalmeditsiini projektijuht Helen Lepa.

Geeniinfot kasutatakse meditsiinis haiguste diagnoosimisel ja ravis juba mitukümmend aastat. Personaalmeditsiini valdkond on aga laiem – see tähendab erinevate andmete analüüsil loodud uudsete inimkesksete ennetus- ja varase avastamise lahenduste kasutuselevõttu, mille eesmärk on suurendada tervelt elatud aastate arvu.

"Kuna eesmärk on tervelt elatud aastate arvu suurendamine, tuuakse arsti lauale ning inimesteni lahendused, mille puhul rakenduvad tõendatud tulemuslikud sekkumisviisid ehk need lahendused aitavad ennetada või avastada haiguseid varem ja neid täpsemalt ravida, et haige olemise aeg oleks võimalikult lühike," selgitas Lepa.

Haiguste ennetamise ja varasema avastamise võimaldamiseks kasutatakse sisendina erinevaid tervise sh geeni-, käitumise- ja teisi andmeid. Sõltuvalt haigustest moodustavad need koguriskist erineva osa. "Geeniandmed üksi ei ole enamasti piisavalt täpsed. Sageli võib geeniandmetel olla päris väike osakaal võrreldes muude terviseandmetega, kuid nende abil on võimalik algoritmi täpsustada ja seetõttu on geeniandmete lisamine oluline," ütles Lepa.

Esimestel doonoritel on tulemus käes

"Selleks, et töötada välja tagasiside andmiseks vajalikud protseduurid ja põhimõtted geeniinfo jõudmiseks meditsiinisüsteemi, on juba alates 2015. aastast alustatud mitmete teadusprojektidega, mille käigus on ligi 3000 inimesel olnud võimalus tutvuda oma personaalsete riskiraportitega," ütles geenivaramu teabejuht Annely Allik. See puudutab geenidoonoreid, kes olid liitunud enne 2017. aastat.

Erinevates projektides osalemiseks saadeti, kas personaalseid kutseid või said inimesed ise selleks soovi avaldada. "Tänaseks on need esimesed pilootprojektid lõppenud ja nüüd on juba riiklikul tasemel käima lükatud järgmised projektid, mis võimaldavad geeniinfo kasutamist meditsiinisüsteemis, et info jõuaks kõikide inimesteni korraga," sõnas Allik.

TAI, Tartu ülikooli jt partneritega koostöös loodava personaalmeditsiini lahenduse plaanitav tulemus erineb aga oluliselt varem läbiviidud teadusprojektidest ja nende raames inimestele antud tagasisidest.

"Kliinilise rakenduse puhul on oluline, et loodav lahendus võimaldaks parandada inimeste tervist. Loodav lahendus ei tohi tekitada arstile lisakoormust, vaid peab toetama tema tööd ja seetõttu ei ole personaalmeditsiini projekti eesmärk näidata riske, vaid pakkuda nii arstile, kui inimesele endale uusi või täpsemaid töövahendeid. Näiteks lahenduse arstile, mis võimaldab retsepti väljakirjutamisel kuvada automaatselt geeniandmetel põhinevaid soovitusi ravimite sobivuse ning optimaalse koguse kohta," rääkis Lepa.

Uute lahenduste kasutuselevõtt tähendab ka meditsiinipersonali koolitamist. TAI-l koostöös Tartu ülikooliga on plaanis teha esmased koolitused arstidele ja õdedele 2021. ja 2022. aastal.

Personaalmeditsiini rakendamise projekti kutsus ellu sotsiaalministeerium. Seda juhib TAI ning projekti eri tegevusi viivad ellu mitmed partnerid: arstide koolituste läbiviimise eest vastutab TAI, IT-arenduste eest Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut ning geeniandmete analüüsi eest geenivaramu. Terviseandmete andmevahetuse ning patsiendiportaaliga seotud arenduste eest vastutab Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus ning haigekassa aitab viia uue info läbi otsustustoe ja retseptikeskuse arstideni.