Jevgenia Garanža rääkis “Terevisioonile”, et erinevate arvamuste kujundamiseks venekeelse auditooriumi hulgas on tarvis anda võimalikult palju Eestipoolset informatsiooni, kuid siiamaani ei ole selleks piisavalt jõupingutusi tehtud ning puudub ka ainuõige arusaam, mismoodi peaks venekeelseid vaatajaid meelitama.

Eesti Ajakirjade Kirjastuse ASi juhatuse esimehe Mart Luige hinnangul on senini venekeelse auditooriumi püüdmiseks käivitatud projektid olnud edukad, kuid samas ei suuda need võistelda kolmemiljardilise eelarvega Vene televisiooniga kõikides kategooriates.

Lisaks kinnitas Luik, et Eestis võetakse venekeelse informatsiooni edastamise teema üles vaid üks kord aastas — siis kui on kriis -, kuid seda peaks tegema pidevalt.

Luik pakkus välja variandi, et Eesti meedia võiks kopeerida Ukraina mudelit, kus on antud mitmetele Vene arvamusliidritele, kes enam Moskvas eetrisse ei pääse, võimalus televisioonis esineda — see võib aidata samuti venekeelsetele inimestele erinevaid arvamusi esitada. “Me saame pakkuda vaid Vene meediast erinevat nägemust. Inimene ise peab valima, mida ta usub ja õigemaks peab,” rääkis Luik.