GALERII: Pisihädade väljakutsed kiirabile: "M51a, terve eilse päeva ja tänase luksub, halb olla, tarvitanud alkoholi; N27, tarkusehamba juures igemepõletik"

 (111)

Kiirabi kutsutakse välja sageli pisihädade või selle tõttu, et lähim arstikeskus on liiga kaugel, kuid kiirabitöötajad kardavad, et pisiväljakutsete tulva tõttu võib abi tõsiste haigeteni jõuda liiga hilja.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et meedikud lõid Facebooki erialagrupi, kuhu on nüüdseks koondunud mitusada Eesti kiirabitöötajat. Meedikud lõid grupi seepärast, et nende kannatus on katkemas. Nad on surmani väsinud käimast väljakutsetel, millel pole midagi pistmist kiirabi kui eluohtlikus olukorras appi kihutava erakorralise abi andjaga.

Kiirabitöötajad kardavad, et samal ajal, kui nemad plaasterdavad kuskil mõnd sõrme, võib keegi olla eluohtlikus seisus ja tema juurde jäädakse hiljaks. Grupp loodi selleks, et süsteemi vead saaksid avalikuks ja lõpuks midagi muutuks. Paari nädalaga postitati gruppi üle saja näite tipptasemel brigaadide asjatust jooksutamisest.

Eesti kiirabid teevad aastas umbes 270 000 väljasõitu. „Selliseid väljakutseid, kus kiirabi tegelikult vaja ei ole, on aastas kümneid tuhandeid,” ütleb Eesti kiirabi liidu juhatuse esimees dr Ago Kõrgvee.

Seotud lood:

„Me teeme ööpäevas 15–16 kutset ja ma ütleksin, et kuni 90% kutseid on sellised, kus kiirabi tegelikult pole vaja. Neist ainult üks-kaks kutset on sellised, mille jaoks me tegelikult oleme välja õpetatud,” sõnab anonüümseks jääda soovinud kiirabi meedik R.

Tallinna kiirabi peaarst dr Raul Adlas ütleb, et nemad pidevat statistikat ei kogu, aga mõne aasta tagune analüüs näitas, et umbes 30% Tallinna kiirabi väljakutseid on sellised, kus patsient ei vajanud kiirelt saabuvat erakorralist abi. Tallinna kiirabil on umbes 90 000 väljakutset aastas, see tähendab, et mittekiirabilised on neist laias laastus 30 000.

Kiirabi ekraanitõmmis Foto: kuvatõmmised