„Eesti keele õigekiri on väga oluline. Mitte kusagil maailmas, ei Kambodžas, ei Nikaraaguas ega Türkmenistanis huvita kedagi, mis või kas üldse on eesti keel olemas või kuidas teda kõneldakse. Oma keel on ikka ainiti meie endi mure ja hool. Seetõttu peame õiget ja kaunist emakeelt kõnelema ja olema teistele eeskujuks,“ ütles Agur Delfile.

Mäletatavasti puhkem mõne päeva eest pahameel emakeeleõpetajate seas, kui sai avalikuks haridusministeeriumi kava, mis vähendab õigekirja osatähtusust emakeeleeksami juures. Nimelt võiks edaspidi funktsionaalset lugemisoskust hindava eksamiosa juures kirjavead tähelepanuta jätta.

„Teisalt on maailma asjadest arusaamine, sündmuste ja seoste mõistmine tänasel päeval “ellujäämise” küsimus. Kes on naksakam ja teravam pliiats, võidab, otsustab ja võtab raha ning jagab teistele omal äranägemisel, kes aeglasem, pikaldasem ja tuimem, lepib sellega mis üle jääb või mida otsustatakse anda. Nii lihtne see on,“ tõdes Agur.

„Seega on oluline funktsionaalse lugemise oskus. Mõista teksti, seda edastada operatiivselt, kontsentreeritult, lühidalt ja löövalt/müüvalt. See vajadus tuleneb tänapäeva maailma väljakutsetest. Vaat selle egiidi all - ma pooldan, et eksaminandile antakse võimalus ühes etapis avada oma loovus ja operatiivsus, avaldada terav kontsentraat idee sisust ja mitte sealjuures “norida” ja saada miinuspunkt kirjavea või koma pärast. Aga muidugi on soovitatav ja ilus ka sel puhul kõneleda ja kirjutada veatus eesti keeles.“