“Kui selline platvorm Saaremaa ranniku juurde rajataks, asetaks see juhul, kui gaasitoruga peaks näiteks midagi juhtuma, kogu Saaremaa plahvatusohtu,” kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees, akadeemik Endel Lippmaa Meie Maale.

“Kui tekib plahvatus või leke, asutakse gaasitoru tühjendama teenindusplatvormi kaudu ja mõelge ise, mida see tähendaks. Iga meetri kohta on seal umbes 160 kilo gaasi.”

Venemaa soovib Rootsi nõusolekut rajada gaasitorule teenindusplatvorm Rootsi majandusvetesse Gotlandi juurde. Kuigi Rootsi valitsus pole selles küsimuses otsust teinud ega oma seisukohta avaldanud, soovitab kevadel valminud Rootsi kaitseuuringute keskuse raport ühe võimalusena rajada umbes Kuressaare veetorni kõrguse teenindusplatvormi hoopis Sõrve, Vilsandi või Läti ranniku lähedasse vette.

“Rootslased seda platvormi ei taha, miks peaksime meie tahtma?” ütles Lippmaa. Tema sõnul on lisaks õnnetuseohule ka oht, et platvormi võidakse kasutada luure-eesmärkidel.