Gaasitoru ohustaks Soome lahe põhjaelustikku
Martin viitas ühtlasi asjaolule, et Soome lahe põhjakihid liiguvad eelkõige maakera pöörlemisest tingitult põhiliselt piki Põhja-Eesti rannikut Soome lõunarannikule. Nii võib Viiburi lähedalt merre juhitava toru aluse süvendamisel tekkiv hõljumilaam põhjahoovustega liikudes seada löögi alla läheduses Soome vetesse jääva ulatusliku Ramsari merekaitseala.
“Soomlased on oma esialgses raportis nimetanud, et just madalas vees toimetamine võib setted liikuma panna,” lausus Martin. “Selles piirkonnas on aga setetesse ladestunud suhteliselt suurel hulgal erinevaid raskemetalle ja muid keskkonnamürke.”
Setete ülespaiskumise korral aga väheneb Martini kinnitusel merevee läbipaistvus, mistõttu kannataks ka valguse kättesaadavus veeorganismidele. “Nii nagu õhus olev tolm segab hingamist, häirib settepilv ka kalu ja kõiki teisi väiksemaid veeloomi ja -taimi ning võib kahjustada kalakoelmuid. Setetest vette tagasi lahustunud fosforiühendid aga soodustaksid omakorda vetikate vohamist,” kirjeldas ta süvendustööde võimalikke mõjusid.
TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken osutas, et gaasitoru paigaldustööd peaksid lähtuma samast piirangust, mis kehtis Taani ja Rootsi vahelise Öresundi silla ehitamisel. “Ühele poole silda jäid tundliku põhjaelustikuga alad ning ehitustöid tohtis teha vaid siis, kui üleskerkinud põhjasetted liikusid hoovustega vähem tundlike põhjaalade poole,” kirjeldas Elken. “Hoovuste liikumist jälgiti spetsiaalse seire- ja modelleerimissüsteemiga. Selle abil ka otsustati, millisel päeval tohtis töötada või mitte.”
Eesti teadlastel pole Elkeni sõnul plaanis teha torujuhtme käimasoleva keskkonnamõjude hindamise (KMH) kõrval paralleeluuringuid. “Kui gaasijuhtme KMH aruanne järgmisel kevadel valmib, siis kõik meie mereeksperdid analüüsivad seda väga hoolikalt, kas võimalikud ohud on ikka õigesti ära kirjeldatud,” ütles Elken.
Ministrite ühisavaldus toppab
•• Balti riikide ja Poola majandusministrite ühise pöördumise (EK) poole on oma allkirjaga kinnitanud kõik osapooled peale valitsuskriisis vaevleva Läti.
•• Septembri alguses majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi allkirjastatud ühisavalduses kutsuvad nelja riigi ministrid üles Euroopa Komisjoni kaaluma Nord Streami poolt Läänemerre kavandatava gaasitoru projektile maismaa alternatiivi.
•• Läänemere gaasitrassiga seotud poliitilised ja keskkonnaohud on kõne all ka Euroopa Parlamendis, see võib omapoolse resolutsioonini jõuda järgmise aasta keskel või aasta teisel poolel, ütles parlamendi energeetikakomisjoni kuuluv Andres Tarand.
•• Ka parlament keskendub oma aruteludes peamiselt keskkonnaargumentidele, sealhulgas näiteks sellele, mismoodi mõjutavad kavandatavad lõhkamised Läänemere elusorganisme. “Ka lihtsal toru põhjalaskmisel tõusevad mudapilved, ma ei ole küll mereteadlane, kuid pole mingit garantiid, et kaladel sellest midagi ei juhtu,” märkis Tarand.
•• Parlamendisaadik Tarand nentis samas, et Euroopa Liidu tasandil ei pruugi parlament, EL-i nõukogu ja Euroopa Komisjon mingit ühist gaasijuhet taunivat seisukohta kujundada.
