Fritze ütles Delfile antud intervjuus, et tal pole mingit kahtlust, et kokku pandud meeskond ei suudaks projekti kinnitatud mahus lõpuni viia.

Miks otsustasite lahkuda SA Tallinn 2011 juhatusest?

Ma lihtsalt tunnetasin, et üks oluline faas on lõpetatud, programm on kinnitatud ja nüüd hakkab produktsiooni faas. Ma tahaks keskenduda pigem sellistele projektidele, kus ma hetkel näen oma tugevust, rahvusvahelistele projektidele. Ma ei näe, et on vaja, et ma kannaksin vastutust selle produktsiooni protsessi eest. Inimesed selleks on ju olemas. Aga see avalikkuse löögi alla sattumine oli liiga laialdane. Ma arvan, et see ei peaks enam korduma. Võiks natuke rahulikumalt tööd teha, kuna see laieneb ka pereelule. See, milleks mind kutsuti, on tehtud — ehitada üles programm ja asutus, mis suudaks kultuuripealinna läbi viia. Põhilised strateegiad paika panna, leida tiim. Meil on väga tugev tiim, kes saab oma asjadega hakkama.

On inimesi, kes arvavad, et Teil sai kõrini asjaajamisest keskerakondlastega.

Kui nüüd ausalt vastata, siis kõrini oli pigem sellest, et õhkkond on väga poliitiline. Ükskõik, kas see on Keskerakonna või riigipoolne poliitiline situatsioon, ikka kipuvad asjad niimoodi olema, et nemad lepivad omavahel väga harva kokku. Siimaani pole ka konkreetselt meie puhul kokku leppinud. Ja kui oled kogu aeg sellises poliitilises olukorras, kus oled neutraalne, siis on väga raske ennast positsioneerida. Aga seda ma ütlen kindlasti, et see ei olnud ühe partei surve.

Tunda oli siis Keskerakonna ja Reformierakonna vahelist teravat õhustikku?

Seda tunnevad ju hetkel kõik. Kokkulepped ei sünni väga kergelt riigi ja linna vahel. See tundub parandamatu. Kui sa sellises kontekstis töötad, ei tee asju lihtsamaks.

Teine asi, mis meedias üles tõusis ja avalikkuse ette kerkis, oli kahtlemata teie palganumber. Kuidas te sellesse arutellu üldse suhtusite? Kas see võis olla ka teie lahkumise mõjutaja? Või pidasite debatti teie palga ümber ajal, mil riigis valitseb majandussurutis, põhjendatuks?

Kindlasti see ei mõjutanud minu otsust lahkuda. Ma saan täiesti aru, et sellises olukorras, kus on Eesti ja kuidas inimestel majanduslikult läheb, tõstatab selline palganumber küsimusi ja sellega võib olla raske leppida. Mind pigem ärritas see, kuidas see küsimus serveeriti nii ajakirjanduse kui ka poliitikute poolt, aga samas reageeris ajakirjandus pärast sellele hoopis teistmoodi. Anti ka mulle sõnaõigus seda selgitada. Mingit kibestumist sellest ei tulnud.

Kas te tunnete, et kogu tiim suudab Jaanus Mutli juhtimise all kultuuripealinna projekti planeeritud mahus lõpuni viia?

Loomulikult. Keegi pole küll asendamatu, aga ma ei kao kuhugi. Jään siia ja tahaks veel olla seotud selle projektiga, kas oma südame, hinge, nõuannete või tegutsemisega. Meil on väga tugev tiim. Ega see töö ei ole minu tehtud. Ta võib olla minuga koos tehtud, aga kõik, mis siiamaani tehtud on ja see energia, mis on tekkinud, on kogu tiimi energia. Ja see on tegelikult ilus, et on tekkinud meeskond ja nad ei karda. Seda, et nad ei suudaks ka edaspidi nii tunda, kuni kultuuriaasta lõpuni välja, sellist kahtlust mul ei ole.

Tekkinud on paratamatult küsimus ka Jaanus Mutli pädevuse üle sellel töökohal. Kuidas teie seda kommenteeriksite?

Tal on kindlasti piisavalt kogemusi juhatada meeskonda. Aga see ei ole ühe inimese asi. Tema on kindlasti ka näinud, et see meeskond on tubli, tugev ja seisab Kultuuripealinna asja eest. Midagi muud nad ei tahagi, kui seda hästi läbi viia. Toetudes nendele ei tohiks olla mingit probleemi see asi läbi viia.

Levinud on ka arvamus, et kuna juhatusse jääb keskerakondlane, siis hakkab maad võtma keskerakondlik mentaliteet ja otsuseid hakatakse langetama rohkem lähtuvalt parteilisest populismist. Kas teie arvates on selline oht olemas?

See asutus ja see vaim, mis meil siin on, on apoliitiline. Ma arvan, et see oleks rumalus veel pöörata see asi täiesti poliitiliseks. Kellelegi see kasu ei tooks.

Kas te usute, et Mutli ei pööra seda poliitiliseks?

Ma loodan. Ta ei ole ju siin poliitilises ametis. Ta on juhatuse liige. Ma arvan, et üks inimene, isegi kui ta juht on, ei suuda kõike enda järgi teha, mis on tegelikult hea. See on ju garantii ka selleks, et asi liigub edasi, garantii selleks, et inimesed ei ole asendamatud. Ma paremini ei oska praegu vastata. Tõesti ma loodan, et see niimoodi ei lähe ja hetkel mul pole ka põhjust seda arvata, kui ma vaatan, kuidas see meeskond üks ühena seisab ja kuidas ka Mutliga on koostöö sujunud.

Kolme kuu pärast hakkab Fritze juhtima Helsingi Goethe instituuti.