Miks reklaamikulutused on Eestis samas suurusjärgus kui välismaal? Peaks ju olema prioriteediks välisraha sissevool, mitte kodumaine, raha ühest taskust, teise tõstmine.

Ühelgi Euroopa linnal ega riigil ei ole mõtet ka kultuuripealinna aastaks kulutada raha hiiglaslikele reklaamikampaaniatele võõrsil ega teha oma eelarvest nn klassikalist turundust. Euroopa kultuuripealinna tiitel on juba iseenesest kingitus, mille võlu seisneb selles, et tõstab Tallinna rahvusvahelise meedia tähelepanu keskmesse. Sihtasustus on valinud üheks enda strateegiaks jutuvestmise. Ning Tallinnal on väga põnevaid lugusid rääkida. Iga meie korraldatava sündmuse ümber, iga meie meene ümber on lugu, sest seda ootab meilt Euroopa meedia, seda me neile ka anname.
Teeme tihedalt ka koostööd EASi ja Tallinna ettevõtlusameti ja Eesti turismiettevõtjatega, olles ühiselt oma sõnumitega kohal olulistel välisturgudele suunatud suursündmustel, sh näiteks Shanghai EXPO’l jne.

Milline on Tallinn aastal 2012? Mis saab olema teisiti Tallinnas/Eestis aastatel 2012, 2013, 2014 …..jne. tänu 2011 toimunud kultuuriaastale?

Kultuuripealinna ettevalmistava meeskonna eesmärk on avada Tallinna linn merele ja vastupidi; teha Tallinn tuntumaks Euroopas, täpsemalt tuntumaks kultuurituristide seas; anda Tallinnale juurde rahvusvaheliselt tuntud festivale, teha olemasolevad kultuuriüritused rahvusvaheliselt tuntumaks ning aidata linlastel muutuda enesekindlamaks. Need on väärtused, mis jäävad kestma ka pärast seda, kui Tallinn on olnud Euroopa kultuuripealinn.

Miks on kultuuriaasta programmis hoolimata kõikidele kärbetele veider nähtus nimega Merepäevad, eriti viimaste kuude info valguses, kui kärbitud on palju põnevamaid (ja odavamaid) ja sisukamaid projekte? Miks kulutatakse niigi napist eelarvest mitmeid miljoneid paaripäevase ürituse peale Tallinna sadama ja erafirmade territooriumil, mille ainuke reaalne tulemus on see, et Tallinna tulevad uhked välismaa meresõidukid (mis on ju iseenesest tore) ja ajutise lava peal esitatakse säästueelarvest lähtuv (ja seetõttu ka kvaliteedis kannatav) meelelahutusprogramm? Palun ausat vastust — kas tegemist on linnavalitsuse lemmiklapsega, mille elushoidmine tuli SA-sse vaieldamatu eeltingimusena kaasa või arukatest inimestest koosnev SA 2011 meeskond päriselt usub taoliste kunstlike moodustiste nagu Merepäevad elujõudu, vajalikkusse ja jätkusuutlikusse?

Tallinna Merepäevad on projekt, mis väljendab kõige enam SA Tallinn 2011 kandvat ideed „Mereäärsed lood“. Merepäevad toimuvad SA Tallinn 2011, Tallinna linna, Tallinna Sadama, Eesti Meremuuseumi ja MTÜ Ajalooliste Laevade Seltsi koostöös ning Tallinn 2011 eestvedamisel. Võtsime merepäevade vedamise just seetõttu enda õlule, et tuua 2011. aastaks oluline muutus linnapilti — avada Tallinn merele ja meri Tallinnale. Kahe aastaga, mil oleme merepäevi korraldanud, on ettevõtmine eesmärgi täitnud: nendel kolmel päeval aastas olemegi pealinna taas avanud merele ehk teisisõnu, andnud rahvale taas põhjuse mere äärde minna; mereäär kihas inimestest ja sadamad olid täis laevu.

Merepäevad on projekt, mis on aktiveerinud linna ja eratoetajad, sest kolmandik rahastusest tuleb headelt koostööpartneritelt, kellele läheb mereääre käekäik korda. Töö merepäevadega on nakatanud ka teisi osapooli, näiteks 2011. aastal valmivad renoveeritud Lennusadama angaarid, mis toob elu Lennusadamas asuvasse Eesti meremuuseumi, jne. Kui 2009. aasta merepäevad meelitasid mereäärde ligikaudu 50 000 inimest ja kolmandik rahastust tuleb eratoetajatelt, siis on projekti maksumus inimese kohta pigem tagasihoidlik.

Tegemist on kindlasti meie meeskonna ühe lemmiklapsega, sest läbi selle projekti oleme saanud juba kahel aastal Tallinna avada merele ja jutustada mereäärseid lugusid ning aastal 2011 on linnapilt alatiseks muutunud.

Kuidas mõista Tallinn Euroopa kultuuripealinna? Mis siis muutub ja paremaks läheb?

Ehkki Euroopal on mitu kultuurialast koostööprogrammi, on see ainus üleeuroopalise tähtsusega kultuurikoostöö formaat, mis on laiemale üldsusele mõistetav ja n.ö käega katsutav ja emotsionaalselt mõistetav. Esmalt on see võimalus viia ellu muutused koha peal, teisalt annab see võimaluse teha ennast Euroopas läbi oma kultuuri tuntumaks.

Kas Kultuuripealinna üritustel ka Tallinna Linnaülikooli meedia õppejõudude esinemisi näidatakse? Hea meelega vaataks neid suurelt (mida suurem, seda ägedam ja kultuursem) ekraanilt, nii eest, tagant kui profiilis. Aga esinejad võiksid olla kained, mitte nii nagu tavaliselt!

Kahjuks jääb selgusetuks kas tegu oli küsimuse, ettepaneku või kommentaariga.

Millised on kolm kõige olulisemat tippkultuuri sündmust, mis toimuvad kampaania raames? Millised on kolm kõige olulisemat massikultuuri sündmust mis toimuvad kampaania raames? Mis on nende ürituste eelarve?

Olulisi tippkultuurisündmusi leiab kultuuripealinna programmist palju, olgu siinkohal nimetatud näiteks tänavu Istanbulis maailma esmaesitluseni jõudev Arvo Pärdi „Aadama itk“, Sofi Oksase „Puhastuse“ ainetel valmiv ooper, maailmas ainulaadne Põhuteater, rahvusvahelise koostööprojekti „Bordering Memories“ sarja kuuluvad projektid „Atelier Limo: Ümbersõit“, „Black Market“, „Super Real“, Signa uuslavastus ja nii edasi. Massikultuuri sündmustest nimetagem kas või laulu- ja tantsupidu, merepäevi, vanalinna päevi, I Tallinna maratoni, suurt Maslenitsa rahvapidu, 1000 kilomeetrit teatetantsu jne.

Mis kogu selle ürituse mõte on ehk milline resultaat oleks oodatud?

Siinkohal kipuksin end kordama, soovitan lugeda vastust küsimusele nr. 2.

Kas kultuuripealinn on kultuuri tarbijatele või kultuuri tootjatele suunatud üritus?

Kultuuripealinn on kõigile ehk teisisõnu mõeldud mõlemale sihtgrupile, pakkudes ühele tööd ja eneseteostust, teisele intelligentset meelelahutust. Vähetähtis pole ka kultuuripealinna algatatud noore publiku programm, millega aitame kaasa sellele, et tänastest noortest kultuuritarbijaist saaks tulevikus ise kultuuriloojad.

Kas ja kuidas on välditud kultuuripealinna ürituste muutumine 2011.a. parlamendivalimiste kontekstis Keskerakonna valimiskampaania osaks?

Meie meeskonna jaoks ei ole kultuuripealinna projekt poliitiline üritus.

Kuidas ja millistes ühikutes on mõõdetav kultuuripealinna sihtasutuse töötajate töö tulemus? Kuidas on lepingutes sätestatud soovitav töö tulemus?

Sihtasutuse töötajate ülesanded ja nende töö oodatud tulemused on kirjas ametijuhendites, mis on töölepingute lahutamatuteks osadeks. Töötajate töö tulemust on võimalik hinnata 2011. aastal, kui reaalsed projektid teostuvad.

Kuidas on lepingutes kultuuripealinna sihtasutuste töötajatega sätestatud vastutus kultuuripealinna ürituste ebaõnnestumise või läbikukkumise puhuks või muul viisil lepingus seatud tulemuse mittesaavutamisel?

Sihtasutuse töötajate töölepingud on sõlmitud töölepingu seaduse alusel, mille peatükk 4 sätestab töötaja vastutuse alused.

Kas hinnatakse ja kes hindab kultuuripealinna ürituste õnnestumist või ebaõnnestumist peale nende toimumist?

Hinnatakse muidugi. Juba sihtasutusel endal tuleb oma tööd — nii sündmusi kui ka nende ettevalmistamist — jooksvalt hinnata ja sellest aru anda. Täpsemalt anname kaks korda ettevalmistusperioodi jooksul aru Brüsselile ehk Euroopa Komisjoni juurde moodustatud komisjonile. Ka 2011. aasta lõppedes tuleb meil esitada raport, kuidas kavandatu õnnestus.

Lisaks sellele tellib Euroopa Komisjon iga paari aasta tagant äsjaste kultuuripealinnade kohta analüüse. Need aruanded on internetis kättesaadavad, hoiame neid sihtasutuses käepärast, sest sellest materjalist on palju õppida. Kõige värskem on brittide uuringu- ja konsultatsioonifirmas ECOTEC eelmise aasta novembris valminud analüüs Sibiu, Luxembourgi, Stavangeri ja Liverpooli kultuuripealinna-kogemuste kohta: http://ec.europa.eu/culture/our-programmes-and-actions/doc485_en.htm.

On selge et kui keegi tahab kultuuripealinna külastada, siis teeb ta enne arvutitaga kodutöö ära ja uurib majutuste ja toitlustuse hindu. Need aga ületavad julmalt Euroopa keskmist ja võib otsustavaks saada, et siia mitte tulla. Seega- mida saaks kultuuripealinn teha et majutuse, toitlustuse ja transpordi kirvehinnad ei peletaks külalisi minema?

Euroopa kultuuripealinna programmi ettevalmistav sihtasutus ei saa kuidagi mõjutada kohalikku majutus- ja toitlustusasutuste hinnataset, ent kui küsija vaevuks võrdlema siinseid hindu mõne teise põneva Euroopa linnaga, siis näete, et julmusest on asi kaugel.

Kas Keskerakond mõjutab väga Teie tegemisi? Kuivõrd häiriv on see, et teie töö rakendatakse valimisvankri ette?

Minu soov on, et ei mind ega meie meeskonda rakendataks ühegi erakonna valimisvankri ette. Kommenteerides koostööd Keskerakonnaga tuletan meelde, et tegu on demokraatlikul teel valitud linnavõimuga, kes on korralduslikult meie lähim koostööpartner.

Kas see on minu viga, et ma ei tea midagi praegustest kultuuripealinnadest või on see meedia viga või on viga süsteemis?

Siinkohal soovitaks küsijal kasutada populaarset otsingumootorit Google või veebientsüklopeediat Wikipedia. Piisavalt kajastusi viimaste aastate kultuuripealinnadest leiab huviline ka Eesti ajakirjandusest.

Millest lähtub sihtasutus kultuuripealinna reklaamides? Kus seda reklaamitakse? Kellele reklaamitakse?

Kultuuripealinna reklaam on sihtasutuse turundus- ja kommunikatsiooni strateegia üks osa. Reklaamikanalid pannakse paika vastavalt sihtgruppidele ja sõnumitele, sihtasutus on jaganud sihtgrupid viide peamisse rühma: 1) kultuuriloojad, 2) kultuuritarbijad, 3) otsustajad, 4) koostööpartnerid ja 5) meedia. Kultuuripealinna üldises kommunikatsioonis pole peamine rõhuasetus vaid klassikalisel tasulisel massimeedial vaid kasutatakse ka sihtgrupipõhiseid alternatiivmeediakanaleid, sh internetipõhised suhtlusportaalid, koduleht ja koostööpartnerite kanalid.

Lisaks ilmub alates 2010. aasta sügisest kord kvartalis kultuuripealinna erileht, mis jõuab enamiku Tallinna ja Eesti kodudesse. Seal kajastatakse kogu kultuuripealinnaga seotud teavet, programmi ning muid aktuaalseid tegemisi ja tegijaid.

Meil toimus suvel laulu- ja tantsupidu. Ma ei näinud sel suvel ühtegi reklaami, mis kutsuks väliskülalisi ja nende sõpru siia tagasi tulema 2011. aastal. Oleks olnud ju hea võimalus. Äsja lõppesid iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused Tallinnas, ülekannet vaatas väidetavalt 30 mln inimest. Ühtegi reklaami 2011. a kultuuripealinna kohta ma ei näinud. Miks? Kas poleks see olnud väga-väga hea võimalus?

Kõik laulupidu nii kohapeal kui ka tele-eetris jälginud nägid, et kõik Tallinna koorid olid rüütatud Euroopa kultuuripealinna aasta värvidesse ja kandsid rongkäigus 2011. aasta loosungeid. Meie reklaam ilmus laulupeo ametlikus trükises, lisaks varustasime kultuuripealinna infoga kõiki laulupeoga seoses Eestit külastanud ajakirjanikke ja väliskülalisi, läbi nende jõudis laulupeo ja kultuuripealinna teema ka välisajakirjandusse.

Otsekontakti välisajakirjanikega kasutasime ka iluuisutamise EMi puhul, varustades rahvusvahelist pressikeskust külastanud meediaesindajad kultuuripealinna esimese programmivoldikuga. Klassikalist telereklaam näiteks reklaamklipi või areeniäärse posteri näol oleks rahaliselt olnud mõeldamatu, ajakirjanikud said aga siin toimuvast ja tulevasest kultuuripealinnast adekvaatse ülevaate. Lisaks soovitan kultuuripealinna temaatika rahvusvahelist silmapaistvust jälgida Youtube’is — äsja lõppenud ja maailmas ülipopulaarse Simpel Sessioni klippides oleme kõikjal kohal.

Kas Kultuuripealinna ürituste korraldamise või läbiviimise juurde on vaja vabatahtlike (nt tudengid, kes soovivad praktikat, või muidu asjast huvitatud) abi? Kust sellekohast infot leiab?

Vabatahtlike kaasamine kultuuripealinna tegemistesse on alati olnud kultuuripealinnade liikumise loomulik ja oluline osa. See tuleneb juba ainuüksi kultuuripealinna ideest — muuta linna senine kultuuripilt mitmekesisemaks, viia ellu julgeid ideid, tekitada uusi koostööprojekte ning kaasata kultuuriellu senisest rohkem inimesi kas korraldajate või osasaajatena.

Praktika näitab, et kultuuripealinna ettevõtmistes vabatahtlikuna osalemine on populaarne ja positiivne kogemus. Näiteks 2008. aastal osales kultuuripealinna Stavangeri tegemistes 450 vabatahtlikku ja Liverpoolis samal aastal tuhatkond vabatahtlikku. Kultuuripealinn Tallinn plaanib 2011. aastal kaasata oma tegemistesse 400–500 vabatahtlikku.

Kultuuripealinna vabatahtlikuks on oodatud kõik inimesed — nii noored (alates 16. eluaastast) kui ka eakad (sh pensionärid), eri rahvusest inimesed, erivajadustega inimesed. Vabatahtlike kohta saab täpsemat infot: http://www.tallinn2011.ee/vabatahtlik

Mul on hea idee mida teha seoses kultuuripelinna staatusega. Kas ja kellelega sellest rääkida. Kas rahalist toetust veel on võimalik sellele saada? Kuhu / kellele saaks Tallinna paremaks muutmise ideid esitada või tutvustada?

Ehkki avalik ideekonkurss lõppes eelmise aasta sügisel ei pea häid ideid enda teada jätma. Kõik suurepärased mõtted on oodatud aadressil info@tallinn2011.ee.

Hetkel, kui Teid kutsuti kultuuripealinna projekti juhtima, olid teil kindlasti mingid ideed või unistused, mida selle raames ette võtta. Kas on neist midagi alles või teostumas? Kas reaalsus on masendav, piirav või lootustandev?

Mul oli usk sellesse, et Eesti kultuur on piisavalt huvitav, et sellega inimesi kohale kutsuda, ja piisavalt huvitav, et sellega ennast Euroopas näidata. Mul oli usk sellesse, et Eesti kultuur on piisavalt avatud, et sellist sündmust nagu kultuuripealinn kasutada selleks, et aidata siin juhtuda uutel asjadel, astuda välja omast rutiinist.

Ehkki algus oli raske ja kohe ei tulnud massid kultuuripealinna idee taha, on tasapisi tekkinud olukord, milles tunnen, et mu usk oli õigustatud. Täna on meil ettevalmistuses üle 200 projekti, üha suurenev vabatahtlike programm, pidev huvi meie tegemiste vastu ajakirjanduses ja poliitikas, oleme algatanud koos Tallinna tegijatega mitu uut ettevõtmist (Tallinn Music Week, Täiuslik Vaikus, Merepäevad, Tallinna Maraton jne), meid kutsutakse pidevalt esinema võõrsile, meil on tugev kandev idee („Mereäärsed lood“), meie koostööprojekt kõigi aegade suurima kultuuripealinna Istanbuliga on valitud kõigi selles linnas toimuvate projektide hulgast aasta silmapaistvaimaks ja nii edasi. Palju on veel teha, aga mu unistused olid igati õigustatud.

Miks viidi EUROPEADE Tallinna asemel üle Tartusse (kuigi see teeb rõõmu), kuigi esialgse plaani kohaselt pidi euroopa folkloorifestival toimuma samal ajal, kui meie pealinn on kultuuripealinn.

Europeade pidi esialgu toimuma Tallinnas, kuid 2008. aasta sügisel otsustas sihtasutuse toonane nõukogu sündmuse korraldamisest loobuda — just siis oleks pidanud sõlmima siduva lepingu Europeade’i korraldajatega Belgiast. Just oli alanud majanduslangus ja selles kontekstis olid välispartneri lepingus sätestatud nõudmised nii olemuselt kui ka rahaliselt riskantsed. Teadmata 2011. aasta kultuuripealinna programmi eelarvet oli sihtasutus sunnitud langetama hinnanguid kogu aasta programmi kontekstis ning sedavõrd suuremahulise rahalise kohustuse võtmine tundus ebarealistlik.
Samuti sai komistuskiviks see, et toonaste tingimuste järgi ei oleks ühelgi eestlasel olnud võimalik kuuluda Europeade’i sisu eest vastutavasse orgkomiteesse.

Meil on aga väga hea meel, et sündmus siiski Eestis toimub ja et Tartul õnnestus leida lahendus, mis rahuldab nii rahvusvahelisi kui ka Eesti-poolseid korraldajaid. Halvenenud majandusolukord võimaldas kindlasti kõigil osapooltel sündmuse korraldamisega seotud vajadusi ja nõudmisi kohandada. Eesti rahvatantsuhuvilistele on Europeade kahtlemata üks suve tipphetki.

Mis on kolm erilisemat sündmust kultuuripealinnas ja mis on kolm sündmust, mis peegeldavad- ja toovad esile kultuuripealinna ehk Tallinna tõelisuse, aga vaimse- ja hingelise seisundi?

Olen küll mõningaid üritusi oma eelpool antud vastuses loetlenud (küsimus nr 7), ent samas soovitan kultuurisõpradel programmi tervikuna vaadata. Selles programmis on igal sündmusel oma roll, täpsemalt saab avalikkus enamikust programmist kuulda 15. mail.

Kas on plaanis välja pakkuda üritusi väikelastega peredele? Mis need üritused oleks?

Kultuuripealinna aasta programmist leiab üritusi igale eagrupile, sest soovime oma programmiga kaasata kõiki linlasi. Täpsem programm avalikustatakse 15. mail ning sealt leiab nii lasteteatrite ja tsirkusefestivale kui ka palju muud.

Milleks Tallinnale kultuuripealinne projekt? Iluuisutamise EM ja Eurovisiooni lauluvõistlus tutvustasid Tallinnat ja Eestit enam kui kultuuripealinn eales teha suudab!

Selliseid sündmusi on kahtlemata vaja, kuid tegu on täiesti erinevate formaatidega: üks on spordisündmus, teine meelelahutusüritus ning nende kestus, sellest tulenevalt ka rahvusvahelise üldsuse tähelepanu ei ole kultuuripealinna aastaga võrreldavad. Kultuuripealinnaks pürgimisega on linnavalitsus otsustanud, et ühel intelligentsel linnal ja rahval on maailmale näidata ka oma kultuuripotentsiaali, mitte üksnes muskleid ja kiirust.

Vahepeal oli jutt et Euroopa MTV muusikaauhindade gala tuleb siia? Kas tuleb siis?

Ei tule.

Mille poolest on Tallinn oma kultuuriga üle teistest Euroopa linnadest et olla Euroopa Kultuuripealinn ja millest peaksid teised Euroopa linnad Tallinnast eeskuju võtma?

Euroopa kultuuripealinna tiitli eesmärk pole kunagi olnud näidata, et üks või teine linn, riik või rahvas oleks kellestki üle. See on suurepärane võimalus tutvustada ennast kogu Euroopale ja näidata, milleks just meie suutelised oleme. Tore, kui läbi sellise võimaluse näevad teised linnad, riigid ja rahvad meie mitmekülgsust ja saavad läbi sellise kultuurivahetuse uusi mõtteid. Nii on ju ajaloos alati olnud. Miks mitte ehitada Põhuteater igasse Euroopa linna?

Mina pakuks välja idee. Võiks ju järgmine aasta panna city tour-i bussid sõitma ka mööda kultuuripelinna üritustega seotud objekte. See lihtsustaks tunduvalt välismaalastel liiklemist erinevate huvitavate ürituste vahel. Jõudu!

Suurepärane idee ning et me teeme City Touri busse haldava AS Hansabussiga tihedalt koostööd, anname selle idee neile kindlasti edasi. Aitäh!

Millised on kultuuripäevade võimalused siia meelitada Saksa kultuuriruumi turisti?

Väga suured. Kultuurituristide osakaal on Saksamaal eriti suur ning kui me saavutame nende tähelepanu ja huvi, on see pikas perspektiivis Eesti turismile väga kasulik.

Tallinn on sama kirju kui kogu Eesti oma elanikkonna poolest ! Kuidas on lahendatud selle projekti tutvustus eri kuultuuriga, -keelega -kommetega linlastele?

Tallinn on olnud läbi aegade multikultuurne linn, kuid aja jooksul on muutunud erinevate rahvuste osakaal. Tänapäeval moodustavad 52,2% Tallinn elanikkonnast eestlased, 38,6 % venelased, 3,8 % ukrainlased ja 5,4% muud rahvused. Seepärast on pidanud SA Tallinn 2011 meeskond äärmiselt oluliseks kõikide rahvaste ja kultuuride esindajate kaasamist nii programmi loomisesse kui ka hoolitsenud, et kõik sellest osa saaksid.

Et seda tõhusamalt teostada, töötab sihtasutuses vene meedia kogemusega spetsialist Olga Grigorjeva, kes lisaks kultuuripealinna tutvustamisele venekeelses meedias on aidanud luua ka häid suhteid nende vene kultuurikorraldajatega, kelleni veel varem ei olnud jõutud.

Tegijateni jõudmiseks oleme teinud ka koostööd kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonnaga. Kõige eelneva tulemusel on programmis umbes 30 otseselt vähemusrahvustega seotud projekti. Sündmuste toimumiskohana on mereäärse ala ja kesklinna kõrval oluliseks Kopli ja Lasnamäe linnaosad, kus vene keelt kõnelev elanikkond moodustab enamiku.

Soovime tehislike integratsiooniprojektide asemel soodustada erinevatel kogukondadel teostada ideid, mis on neile endile südamelähedased, aga mis oleksid kooskõlas kultuuripealinna programmi üldiste kriteeriumitega. Samuti peame ülimalt oluliseks oma programmi kommunikatsioonis vähemusrahvustega seotud sündmuste tutvustamist eestlastele ning ka vastupidi, eesti kultuuri viimist kohaliku muukeelse publikuni. Üheks taolise kommunikatsiooni tekitamise vahendiks on ka vabatahtlike kaasamisel võimaluse korral nende suunamine koostööle eri rahvusi esindavate projektidega.

Mis on Merepäevade 2010 eelarve ja kui palju ja millistele artistidele on tehtud lepingud ja pakkumised? Keda maailmnimedest sellel festivalil näha saab?

2010. aasta Tallinna Merepäevade eelarve on 3 miljonit krooni. Summa sisaldab ka eratoetajate panust. Veebruari seisuga pole sõlmitud artistidega koostöölepinguid, vaid käivad läbirääkimised parima programmi kokkupanemiseks. Aastaks 2011 on Tallinna Merepäevadele kutsutud neljamastiline Kruzenstern — merenduse maailmanimi.

Miks on Kultuuripealinna programmi raames sellised üritused nagu SEB sügisjooks ja Brigitta festival, mis ju niikuinii oleksid toimunud? Ehite end niimoodi võõraste sulgedega!

Ma ei mõista, miks üritatakse meile külge pookida enda ehtimist võõraste sulgedega. Me ajame siin linnas kõik ühist asja ning hoolitseme selle eest, et siin juba toimunud toredad üritused koos paljude uute ettevõtmistega jõuaks eurooplasteni. Palume mõista, et peame kõige olulisemaks koostööd, et jõuaksime ühiselt millegi erilisega Euroopa kaardile.

Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna programmi on muidugi kaasatud uued ja spetsiaalselt kultuuripealinna aastaks loodud sündmused, aga niisamuti ka sündmused, tänu millele kultuuripealinna tiitli kunagi saime — ja Birgitta Festival või SEB Sügisjooks on meie linna kultuuri üks visiitkaarte.
Liiatigi on mõlemad mainitud sündmused head näited, sest just koostöös SA-ga Tallinn 2011 saab SEB sügisjooksust aasta pärast Tallinna I Maraton, mille eesmärk on jõuda sarnaselt teiste Euroopa linnade maratonidele maratonisõbra iga-aastasesse kalendrisse. Ka tallinlaste ees end juba tõestanud Birgitta festivali ootavad 2011. aastal ees tähelepanuväärsed muutused.

Miks on nii vähe spordisündmusi, Euroopa tavade järgi on ju sport ka kultuuri osa?

Kultuuripealinna programmi hakkab kuuluma vähemalt 10-12 spordisündmust, millest üle poole on ka loomenõukogus juba heakskiidu saanud. Paljud spordisündmuste korraldajad valmistavad hetkel oma ideid ette. Sündmuste valikul on lähtutud erinevatest sihtrühmadest ning ka toimumiskohtadest. Kaasatud on nii eelkooliealisi kui ka eakaid, nii harrastussportlasi kui ka professionaale.
Aasta olulisemateks sündmusteks on kindlasti septembris toimuv Tallinna Maraton, rahvusvaheliselt enim tähelepanu pälvivad juulis peetavad Euroopa Juunioride Meistrivõistlused, mis toovad siia ligi paartuhat osalejat ja pöidlahoidjat. Aasta algab ekstreemspordi võistlusega Simpel Session, millele järgnevad Võitluskunstide Maailmamängud. Sügisesse jääb Klassikalise Kulturismi MM. Nimetada saab ka Profimaastikuratturite UCI etappi Nõmmel. Loodame, et kultuuripealinna aastal jõuab linnaruumi ka lauatennis.

Milleks te toetate sellised taidlusprojekte nagu „Simo-Karli peaasi on pea asi”. See on ju mingi esmaabikursus, mitte kultuur!

Hiljuti ilmavalgust näinud Uus Vana Teatri „Simo-Karli peaasi on pea asi“ on ettevõtmine, mis kuulub kultuuripealinna aasta ootussarja, läbi 2010. aasta kestvasse ettevõtmisse „52 üllatust ja ideed“. Ettevõtmise eesmärk on kultuuripealinna ootamine huvitavaks teha ja anda linnaelanikele endile võimalus kodanikualgatuse korras midagi toredat ära teha. „Simo-Karli“ lavastus on ühelt poolt hariv, uuenduslik, noori kaasav ning lõppude lõpuks on tegu siiski teatrikunstiga. Vaadake veebilehte www.52.ee ja te näete, kui vahvaid ideid lähiajal veel ees seisab.