Oja kirjutab nädalavahetusel avaldatud arvamusloos, et kuigi veebilehe eest maksti 98 000 eurot, ei ole antud juhul kõige suurem probleem makstud summas, vaid tulemuses. Tema hinnangul on tulemus õudne, sest see ei toeta nutitelefone, ei sobi vaegnägijatele ning on lihtsalt visuaalselt kole.

Oja ütles Delfile, et rahvusvaheliselt on olemas standardid, mis tagavad selle, et veebilehekülg on kasutatav ka erivajadustega inimestele. „See tähendab, et ekraanilugejad suudavad lehekülge pimedatele ette lugeda, nõrgema nägemisega kasutajad saavad keerata juurde kontrastsust ja tähesuurust jne. Eesti riik on vastu võtnud otsuse, et kõik avaliku sektori lehed peavad selle standardiga kooskõlas olema. Riigikogu leht seda ei ole,“ sõnas Oja. Ta lisas, et 2015. aastal, mil üle poole internetikülastajatest kasutab interneti lehitsemiseks nutitelefoni, on veider, et riigikogu veebilehekülje loomisel seda silmas ei peetud.

Tema sõnul on keeruline hinnata, kas leheküljele kulunud 98 000 eurot on targasti kulutatud, sest keegi ei tea täpselt, mida selle raha eest telliti. „Kuid vähemalt praegu ei ole ühegi külje pealt näha (ei funktsionaalsuse, ei disaini poolelt), et tulemus on hea. Ma isegi ei ole päris kindel, kas see on üldse parem kui eelmine veeb,“ ütles Oja. Ta lisas, et eelarve poolest on nii suurte kuludega veebid haruldased. „Erasektoris on Eestis võib-olla kokku 4-5 ettevõtet, kes telliks endale sarnase eelarvega veebilehti ja need on tõeliselt suured miljonikäibega ettevõtted,“ lausus Oja.

Veebiagentuuri OKIA asutaja ja loovjuhi Kaupo Kalda sõnul on veebileht teostuslikult diletantlik. „Saluuti ma sellele veebilehele ei viska, eriti arvestades eelarvet, mis keskmisele korporatiivveebilehele teeb 10-20 korda silmad ette,“ ütles Kalda.

Samuti on Oja ja Kalda kriitilised disaini osas.„Stiilid on ebaühtlased (kord on lingid sinised, kord beežid, kord joonega, kord ilma). Raske on leida vajalikku informatsiooni, sest kõik on üle lehe laiali pillutatud. Pluss on kasutatud ka väga lihtsaid, ebamugavaid ja lohakaid võtteid: näiteks päis võtab alati neljandikku ruumi ekraanilt ära ja nii on tihti sisulehtedel oluline materjal kuskil ääre all peidus,“ kritiseeris Oja.

„Teatud asjad on veebidisainis täna elementaarsed, kui räägime kvaliteedist. See leht on minu silmale disaini poolelt aga pigem 10-aasta tagune, moodsa ekraaniga vaadates uduse graafikaga, olematu mobiilitoega, nõrga tüpograafiaga, emotsioonitu, puuduliku tervikuga, segaste layout’idega,“ lisas Kalda.

„Kõik kohad on täis vanakooli “laigi ja sheeri” nupukesi, mille aeg sellisel kujul on ammu möödas. Just täpselt see, millisena me ei tahaks asja näidata näiteks e-maailma investoritele. Ajast mahajäänute ja igavatena,“ ütles Kalda ning lisas, et kuigi ta räägib kõigile oma välisklientidele Eesti eduloost ja tehnoloogiasõbralikkusest, oleks riigikogu veebileht viimane, mida ta neile näitaks.

Eelmise nädala lõpus vahetas riigikogu välja oma veebilehe kujunduse, mille eest maksis 98 000 eurot.

Riigikogu veebilehe väljatöötamise aluseks oli sihtrühmades läbi viidud küsitlus ja sisukontseptsioon, mille koostas OÜ Ziraff. Uue veebi väljatöötamise kujundus- ja arenduspartner on MRM Baltic OÜ. Opus Online OÜ aitas koostada analüüsidokumendi ning loovagentuurid Creatum OÜ ja Hmmm OÜ aitasid luua otsimootoritele optimeeritud sisutekste, illustratsioone ning infograafikat.

Tööd riigikogu uue veebi edasiarendamisega veel jätkuvad. Näiteks hetkel ei kuvata veebilehel Riigikogu liikmete istungitest osavõttu ega saadeta huvilistele riigikogu uudiskirju. Need tegevused käivituvad maikuu jooksul.