Seal ei soovinud lind aga kuidagi viibida ja lemmikkohtadeks said talle meeste käed, õlad - oli näha, et lind otsis sooja. Meeste sõnul oldi koos kuus ja pool õnnelikku tundi, kuid kahjuks oli vapper Roheline Kotkas või Printsess, nii ristisid mehed väikese külalise, kaotanud palju jõudu ja saanud palju külma, lennates ligi üheksa kilomeetrit, Kuressaarest Nasvale.

Nii maeti lind neljapäeva õhtul vaskplekist valmistatud kirstus Nasva jõe äärde kaldasse. Linnule pani kaasa iga meeskonnaliige oma südametunde järgi kaasa ka midagi mälestuseks. Meeskonnaliikme Rauno Kivilo sõnul peab olema igal meremehel kaasas merel kolm asja - tikud, nuga ja väike jupp otsa. Et lind ei peaks kunagi külma tundma, siis asetati ta kirstu meremehesärgist lõigatud tükikese sisse, kaasa pandi väike osa laeva uut põhja, väike osa pronksnaela ja loomulikult ots, niiöelda nöörijupp, mille ühes otsas meremehe klassikaline paalikas ja teises otsas Taani kaheksa, mis sümboliseerib lõpmatust. Lisaks veel BWB ees kasvavast roosipõõsast roosiõis.

Täna päeval leidsid mehed laevatekilt samast kohast veel ühe väikese linnu, kes oli aga juba surnud. Mehed imestavad, et mida see küll tähendama peaks ja arvavad, et ju linnud teavad, et sõit lõuna poole ootab ees ja nad soovisid lihtsalt kaasa tulla.

Kaljas Hoppet, mis on ehitatud Spithamis Läänemaal aastatel 1925-1926, osaleb rahvusvahelises teatriprojektis Odüsseia. Laev veab teatrirahvast, kahe aasta jooksul läbitakse 11 erinevat riiki ja etendatakse 14 erinevat näidendit. Kolm aastat kestev rahvusvaheline projekt Odüsseia sai alguse mais 2014 Peterburis ja lõpeb 2016 augustis Kreekas. 1. mail 2015 tuleb kaljasel graafiku kohaselt olla juba Genovas Itaalias, sealt edasi seilatakse Maltale ja seejärel ootavad Sardiinid, Prantsusmaa. Sel aastal sõideti Läänemerel, alustati Venemaalt, sealt seilati Soome, Taani, käidi ka Saare- ja Hiiumaal ja etendusi anti ka Tallinnas. 2015 jäetakse laev Kanaaridele ja 2016. aastal on sihtkohtadeks Kreeka ja Kreeta.

Praegu asub Hoppet Nasval meeskonnaliikmete Rauno Kivilo, Toomas Ojasu, Urmas Tubergi ja Ülo Meeritsa sõnul oma hea partneri, BWB territooriumil dokis ja käivad laeva ettevalmistustööd, et seilata 2015 Vahemeres. Laevakere kaetakse vaskplekiga kaitseks karplaste eest, kes lähevad laeva külge, söövad puidu keskelt ära ja laeva tagasitulekul soojadest vetest magedasse vette lahustuvad ja nii jääb Rauno Kivilo sõnul laevast järgi vaid sõel.

Kaljas Hoppet ehitati 1925-1926 aastal ja kanti Eesti laevaregistrisse 1927. aastal. Eestis sai laev peale valmimist siiski vähe sõita, üsna varsti suundus see Soome vetesse. Ahvenamaa ümbruses kaupa vedades ja sõjaväeteenistuses olles elas laev ka Teise maailmasõja üle. 1965. aastast sai laeva kodusadamaks Stockholm. Järgnes seilamine lõbusõidulaevana. Üheksakümnendatel alustati endiselt sõitval laeval taastamistöid ja sajandivahetusel jäi kaljas kai äärde seisma. Grupp Rootsis elavaid eestlasi koondas jõud ja võttis laeva taastamise oma kätesse. Uue sajandi esikümnendil käis laev mitme organisatsiooni käest kätte, kes taastamistöid jätkasid ja organiseerisid laeva veoautol tagasi Soome. 2011. aastal müüdi laev puulaevaseltsile Vikan.