Kuna vanad masinad lähevad õues seistes rooste ja kipuvad järjest enam maa sisse vajuma, tahaks Tõrs kaitseministeeriumi toel neile varjualuse ehitada. Praegu peab ta iga 2-3 aasta tagant masinatelt roostet kraapima ja neid uuesti üle värvima, et neid ilmastiku eest kaitsta.

Tal on olemas ühe Põltsamaale püstitatud angaari projekt, mis sobiks ka tema masinate jaoks. Põltsamaa angaari ehitus läks maksma 3,2 miljonit krooni, ent praegu küsib ta kaitseministeeriumilt esialgu kümnendiku vajalikust summast, et ehitada valmis vundament ja põrand, et sõjatehnika vähemalt kindlale alusele saada, et masinad enam pehme maapinna sisse ei vajuks nagu praegu. Teisele korrusele saaks omakorda teha väikese konverentsiruumi.

“Laar lõikas peaministrina muuseumi lindi läbi, loodame, et ikka nüüd ka toetavad,” meenutas Tõrs aega, kuidas praegune kaitseminister Mart Laar käis 1994. aasta võidupühal oma esimesel valitsusajal muuseumi avamas. Kaitseministeeriumist tagasisidet tema sõnul toetamise otsuseks pole tulnud.

Tõrs selgitas, et esialgu tahetakse raha vaid angaari vundamendi ja põranda ehitamiseks, sest kui need on valmis, saab masinad juba sinna peale ajada ja raha edasi otsida.

Kunagi oli Tõrsil mõte, et muuta tema muuseum Eesti Sõjamuuseumi rasketehnika osakonnaks, mis oleks samuti eeldanud masinatele angaari püstitamist. See plaan on praeguseks aga katki jäänud, sest riik investeerib oma raha sõjamuuseumi uude asukohta Lennusadamas ning tema muuseum on jäänud ühe mehe eraürituseks.

Sõjamuuseum tahaks talt osa väärtuslikumaid eksponaate ära osta ja lennusadamasse viia, aga Tõrs pole nõus oma muuseumi lõhkuma. Samas raha jagabki kaitseministeerium eramuuseumitele Tõrsi sõnul aga sama Eesti Sõjamuuseumi kaudu, kes omab kõige paremat infot Eesti erinevatest sõjandusega tegelevatest muuseumitest ja oskab raha kõige paremini suunata.