Meeleavaldusele kogunes tuhandeid inimesi. Üles astusid nii õpetajad ise kui ka nende toetajad. Viimase asjana luges haridustöötajate ametiühingu juhatuse liige Evi Veesaar ette nõudmised valitsusele. Nõudmisi on mitu, neist esimene aga, et õpetajate palga alammäär tõuseks juba sel aastal vähemalt 20 protsenti.

Veesaar rääkis, et nõutakse õpetajate palgatõusuks vajaliku raha leidmist, eraldamist ning valitsuse toetust sellele. „Haridus on kallis, kuid harimatus on kümme korda kallim,” lausus Veesaar, kelle sõnul saab kõik alguse heast õpetajast, kes on kui kiviraidur, kes raiub iga päev lõppematult kive maja jaoks, mis eales ei valmi. Kivid on õpetajate käes aga tema sõnul kui kalliskivid.

Näitleja Gert Raudsep ütles teatriliitu esindades, et kultuuritöötajad on õpetajaid nende nõudmistes alati toetanud. Ta märkis, et tänagi toimuvad teatrites toetusstreigid. Raudsep meenutas, et teatriliit on valitsusega kogu iseseisvuse aja läbirääkimisi pidanud, et töötasu tõstetaks vähemalt Eesti keskmise, kuid tulemusi pole see andnud. Lubadusest, et palgatõus taastatakse, pole kinni peetud. Ta nentis ka, et jõupoliitika kahjustab valitsuse usaldusväärsust.

Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles, et on õpetajate aktsiooni, streigi ja nõudmistega siiralt solidaarne. Taliga kõneles, et keskliidu liikmetel on õpetajatega väga palju seoseid ning paljud söövad õpetajatega sama leiba, mis kipub aga mõruks minema. „Oleme siin selleks, et öelda valitsejatele selgelt, et me kõik väärime paremat elu. Kõik väärime suuremat palka. Me pole siiski rahul hoiakuga, mis lubab lahkelt ja heldelt, kuid lükkab siis lubadused edasi tulevikku,” sõnas Taliga ning avaldas heameelt, et valmidus enda eest seismiseks kasvab.

Eesti keele riigieksamiks tuleb ühe ülesastunud õpetaja sõnul ette valmistuda ilma riigi abita, kuna pole töövahendeid ega koolitusi, kui välja arvata koolitus „Kuidas õpetada ilma õpikuta”. Mis on õpetaja sõnul jabur, kuna sellega saadakse niigi hakkama.

Pikaajaline kiirabitöötaja ütles, et tema on miitingul kohal, kuna meedikud ja õpetajad on ühe puu eri harud, kes kannatavad populismi pärast kahju. Valitsus võiks naise sõnul tulla ülevalt alla ja saada aru sellest kannatuses, mis inimestel on. Ta märkis, et kohal on kümned ja kümned ametiidud. Samas märkis ta, et meedikutelgi on suur lootusetuse tunne.

Kiirabitöötaja sõnul on tema filiaalist ära läinud vaid kuus inimest ning kõik neist välismaale. „See, kuidas pikaajalistel töötajatel kangutatakse juured lahti, on jahmatama panev,” sedastas naine, et kuigi arstid on 200-300-400-500 eurot saavate inimestega võrreldes kõrgepalgalised, siis surutakse nad sellest hoolimata mutta. Lisaks rõhutas ta, et ka meedikud vaevlevad meeletu töökoorma käes.

Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saar kõneles, et ta ei palu esinduskulusid, autoliisingut ega ressursse valijatega, st lapsevanematega kohtumiseks. Mehe hinnangul pole palju palutud, et riik tasustaks õpetaja kui väärika spetsialisti tööd ning õpetajad oleks kaitstud reformide eest.

Vabaduse väljakul astuvad õpetajate ette üles eri inimesed, et oma meelsust nõnda avaldada. Paralleelselt tõlgitakse öeldu ka viipekeelde. Merivälja lasteaiaõpetaja ütles, et kui president kutsus üles tasa rääkima, siis seda on tehtud, kuid kuulda pole võetud, ning nüüd ollakse miitingul kohal, et valjusti rääkida.

Sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser ütles Vabaduse väljakul keset miitingut Delfi reporteri küsimustele vastates, et sotsiaaldemokraadid tahavad hoida silma peal, et lubadused saaksid täidetud, kuna enne pole võimalik lubadusi ka uskuda. Mikseri sõnul ei tahaks ta näha, et lubadused jäävad täitmata, kuna ei suudeta läbi viia riigireformi, haldusreformi või koolivõrgu reformi.

Täna Vabaduse väljakul toimuv peegeldab Mikseri hinnangul seda, et küsimus pole vaid selles, et õpetajad küsiksid palju raha, vaid et ka teised mõistavad, et valitsus pole sellele osale ühiskonnast pööranud piisavalt palju tähelepanu. Mikseri sõnul on paljudele vastuvõetamatu, kuidas valitsus dialoogi peab... või õigemini ei pea.

Valitsuse liikmed on öeldnud, et nemad miitingule ilmselt kohale ei lähe ning Mikseri sõnutsi on see nende otsus. „Valitsus leiab ilmselt, et nende asi on inimestele kõrgelt kantslist kõnet pidada, mitte inimeste sekka tulla.”

Kella 11.45 ajal oli Vabaduse väljakul kohal juba tuhatkond õpetajat ning neid tuli muudkui juurde, kirjeldas Delfi reporter. „Harju tänavalt tuli juurde suur hulk õpetajaid, ilmselt jõudsid Keila omad rongiga kohale.”

Õpetajatel on meeleavalduse ilmaga vedanud - ilm on suurepärane ja päike särab. Õpetajatel on kaasas plakatid, neist ühel on näiteks kiri „Tule taevas appi, vaatan riidekappi, vaja uusi kingi, taevas neid ei kingi”, teisel „Mind kasvatasid hundid, sest ema oli tööl”.

Vaata otseülekandest reportaaže, sõnavõtte ja meeleolusid otse stregimiitingu keskelt Vabaduse väljakult.

Miitingust võtab esialgsete prognooside kohaselt osa umbes 4000 inimest.