Märg sulestik aga enam ei hoia sooja ning kotkal oli kerge külmetushaigus nagu inimesel on köha ja nohu. Lind sai maaülikooli loomakliinikus metsloomade meditsiini eksperdi, loomaarst Madis Leivitsa käe all ravi ja lennutreeninguid ning lasti teisipäeval leiukohas loodusesse tagasi.

Merikotkas on ohustatud liik, mille arvukus hakkas Eestis taastuma alles 1970. aastate teisest poolest. Praegu läheneb meil pesitsevate merikotkapaaride arv 250-le, kuid veel 1960. aastate lõpus ei olnud teateid ühestki edukast pesitsemisest. Tollal oli röövlindude populatsioonide kollapsi põhjuseks pestitsiid DDT, mille mõju indikaatoriteks olid just toiduahela tipus asuvad linnud. Juba ajaloost on linde kasutatud indikaatoritena, tuntud näide on kanaarilind kaevanduses. Merikotkaste tervis on otseselt seotud kogu keskkonna tervisega. Selleks on ühe tegevusena merikotka kaitsetegevuskavas ka lindude surmapõhjuste väljaselgitamine.

Muide, merikotkas on rööv- ja raipetoiduline ning kleptoparasiit, mis tähendab, et ta näppab teise liigi isenditelt äsja püütud toitu.

Vigase või haige kaitsealuse looma elujõulisuse taastamist korraldavad koostöös keskkonnaamet, Eesti Maaülikool ja Eestimaa Looduse Fond. Madis Leivitsa juures maaülikooli loomakliinikus on viimase paari aasta jooksul abi saanud paljud haruldased kotkad.