FOTOD | Tänasest algab Eesti eesistumine ÜRO Julgeolekunõukogus

 (13)
Välisministeeriumi ees heisati nii Eesti kui ka ÜRO lipud

Täna, kevadpühal, algab Eesti eesistumine ÜRO Julgeolekunõukogus. Selle tähistamiseks heisati hommikutunnil välisministeeriumi ees Eesti ja ÜRO lipud.

Rahvusvahelise areeni prominendid väisavad järgneva kuu jooksul mitmeid üritusi, mis on Eesti eesistumise kavas paika pandud. Pilgu järgmiste nädalate plaanidele saab peale heita allpool.

Täna, 1. mail

Kell 20.00 (New York'i järgi kell 13.00) tutvustab Sven Jürgenson, Eesti alaline esindaja ÜRO juures, video teel toimuval pressikonverentsil maailma avalikkusele Julgeolekunõukogu maikuist tööprogrammi ja Eesti prioriteete. Kes soovib, saab pressikonverentsi jälgida ÜRO WEB-TV-st.

Eesti kavatseb eesistumisel pöörata erilist rõhku COVID-19 pandeemia ja julgeolekukeskkonna seostele, küberturvalisusele, rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetele, sealhulgas tsiviilisikute kaitsele ja Julgeolekunõukogu läbipaistvamaks muutmisele kriisi ajal. Lisainfot eelmainitu kohta leiab siit.

Reedel, 8. mail

Nädala pärast leiab aset kõrgetasemeline kohtumine teemal „75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal: õppetunnid rahvusvaheliste kuritegude ennetamiseks tulevikus, Julgeolekunõukogul lasuv vastutus“.

Seotud lood:

Kõrgetasemelise arutelu eesmärgiks on meenutada 75 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust Euroopa territooriumil. Üritusel arutatakse sõjajärgse maailmakorralduse õppetunde, ent kõne alla tulevad ka tuleviku proovikivid. Tähelepanu pööratakse praegusele julgeolekuolukorrale ja konfliktidele Euroopas.

Ürituse avakõne peab välisminister Urmas Reinsalu, kes jätkab ka arutelu juhtimist. Teavitajad: ÜRO poliitikavaldkonna asepeasekretär Rosemary DiCarlo, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Yale’i ülikooli professor Timothy Snyder. Üritust on võimalik jälgida ka otseülekandena.

Reedel, 15. mail

Kõnealusest diskussioonist omakorda nädal hiljem toimub avalik istung, mille raames süvenetakse ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetoditesse. Eesti on Julgeolekunõukogu töömeetodite töörühma asejuht.

Iga-aastane töömeetodite arutelu on sel korral sattunud Julgeolekunõukogu jaoks ajalooliste ja ajutiste menetlusreeglite perioodile.

Kriisiaegne diskussioon keskendub nii sellele, kuidas tagada füüsiliste kohtumistele võimalikult sarnane nõukogu töö toimimine kui ka sellele, kuidas tagada Julgeolekunõukogu töö suurem efektiivsus ja läbipaistvus kriisivälisel ajal.

Reedel, 22. mail

Tollele kuupäevale on planeeritud mitteametlik kohtumine teemal „Küberstabiilsus ja konfliktiennetus“.

Kohtumisel keskendutakse konfliktide ennetamisele ning stabiilse ja rahumeelse küberruumi kindlustamisele. Ürituse eesmärk on suurendada nii Julgeolekunõukogu liikmete kui ka ÜRO laiema liikmeskonna teadlikkust rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavate küberohtude kohta. Lisaks juhitakse tähelepanu riigi vastutustundlikku käitumist toetavatele ja reguleerivatele mehhanismidele nii ülemaailmsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Arutelu võimaldab jagada riikide kogemusi selle kohta, kuidas on riigiti rakendatud rahvusvahelist õigust ja kübernorme küberruumis, millised regionaalsed koostöövormid on olnud edukad küberstabiilsuse tagamisel ning millised on vajakajäämised küberohtudega tegelemisel.

Kohtumise avasõnad teeb peaminister Jüri Ratas. Teavitajad: ÜRO desarmeerimisküsimuste kõrge esindaja Izumi Nakamitsu, Singapuri küberturvalisuse agentuuri juht David Koh ja Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse tehnoloogiapoliitika direktor James Lewis.

Kolmapäeval, 27. mail

Tol kolmapäeval toimub kõrgetasemeline avalik istung tsiviilisikute kaitse teemal.

Kohtumise peamine eesmärk on arutada iga-aastast peasekretäri raportit tsiviilisikute kaitse olukorrast relvastatud konfliktides. Eesti prioriteetidest lähtuvalt keskendutakse aruteludes rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendamisele ja inimõigusnormidest kinnipidamisele konfliktis, aga ka uutele ohtudele tsiviilisikute kaitses, nende hulgas eeskätt COVID-19 mõjudele.

Kohtumisel teeb Eesti sõnavõtu Kersti Kaljulaid. Teavitajateks on ÜRO Peasekretär António Guterres ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee president Peter Maurer; samuti kutsume teavitama kodanikuühiskonna esindaja.

Neljapäeval, 28. mail

Viimasel kalendrisse märgitud üritusel leiab aset ÜRO ja Euroopa Liidu koostöö teemat käsitlev avalik istung.

Kohtumisel arutatakse ÜRO ja Euroopa Liidu koostööd, tutvustatakse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning käsitletakse käimasolevaid kriise, mille lahendamisel nii EL kui ka ÜRO osalevad.

Viimastel aastatel on rahuoperatsioonide ja kriisihaldamise valdkonnas kahe organisatsiooni vaheline koostöö muutunud üha olulisemaks. Julgeolekunõukogu teavitab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.

Taustast

Alates 1. maist on Eesti kuu aega ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.

Eesti kavatseb pöörata erilist rõhku COVID-19 pandeemia ja julgeolekukeskkonna seostele, küberturvalisusele, rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetele, sealhulgas tsiviilisikute kaitsele, ja Julgeolekunõukogu läbipaistvamaks muutmisele kriisi ajal.

„Julgeolekunõukogu jätkab tööd ka koroonakriisi ajal. Kui asusime jaanuaris tööle Julgeolekunõukogu valitud liikmena, ei osanud keegi ette näha, et mõne kuu pärast pistab maailm rinda ühe suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda. Seda suurem on vastutus olla praegusel ajal ÜRO Julgeolekunõukogu eesotsas, aga oleme selleks valmis,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

Välisministri sõnul mõjutab üleilmne pandeemia rahu ja julgeolekukeskkonda kogu maailmas. Eesistujana seab Eesti oma sihiks, et ka Julgeolekunõukogu keskenduks COVID-19-ga kaasnevatele ohtudele. Pandeemia seljatamiseks on väga oluline toetada ÜRO peasekretäri üleilmse relvarahu üleskutset, tagada rahuvalvemissioonide jätkumine ja humanitaarabi ligipääs konfliktides.

Julgeolekunõukogu kohtub hetkel video teel ja eraldi tähelepanu on Julgeolekunõukogu kriisiaegsetel töömeetoditel.

„Meie jaoks on oluline, et ka videokohtumiste kaudu oleks tagatud Julgeolekunõukogu võimalikult tõhus toimimine, et avatud istungid oleks üldsusele ja ÜRO ülejäänud liikmesriikidele võimalikult kättesaadavad,“ selgitas Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Sven Jürgenson.

ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Eesti on nõukogu valitud liige aastail 2020–2021. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli.

Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel.