Kuno Pajula sündis 11. märtsil 1924. aastal Lääne-Virumaal. Ta on konfirmeeritud aastal 1943 Simunas, mobiliseeriti 1944. aastal Saksa armeesse, viibis aastail 1944-1947 vangilaagris.

Pajula on lõpetanud Väike-Maarja gümnaasiumi ja Usuteaduse Instituudi, täiendanud ennast Göttingeni ülikoolis.

Kuno Pajula ordineeriti preestriks 24. mail 1950. On teeninud jutlustajana Illukal, olnud Iisaku, Kursi, Illuka, Narva-Aleksandri ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja, aastail 1972-1974 Tallinna abipraost, 1974-1976 Tallina praosti kohusetäitja ning 1986-1987 Tallinna praost. Aastail 1978-1987 oli Kuno Pajula EELK konsistooriumi assessor.

11. juunil 1987 valiti Kuno Pajula EELK peapiiskopiks, pühitseti ja seati ametisse 15. novembril 1987. Peapiiskop Pajula siirdus emerituuri 1994. aastal.

Aastail 1983-1992 oli Kuno Pajula Kirikute Maailmanõukogu keskkomitee liige, samuti oli ta üks Eesti Kirikute nõukogu asutajaist ning selle president aastail 1989-1993.

Kuno Pajulat on autasustatud EELK teeneteristi I järguga, elutööpreemiaga ning Maarja Medaliga, talle on annetatud ka Kaitseväe eriteenete rist.