FOTOD | Täna möödus sada aastat Vabadussõja relvarahust

 (39)

Täna kell 10.30 möödus sada aastat hetkest, mil Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel hakkas kehtima Vabadussõja vaherahu.

Kaitseminister Jüri Luik märkis oma kõnes Vabadussamba juures toimunud mälestusüritusel, et Vabadussõja ajalukku pilku heites võime tõdeda, et see oli Eesti riigi loos ülimaks ellujäämiskursuseks.

„Eesti riik tuli Vabadussõjast välja vaimult tugevana, tulevikku vaatava ja avatud riigina,“ ütles Luik. Ta lausus, et selle kinnituseks on sõjajärgsel suvel Asutava Kogu poolt vastu võetud põhiseadus, mis oli oma ajastu edumeelseim ja kantud demokraatia aateist.

„See oli pingutus, mis tõestas kogu maailmale, et Eesti iseolemine ei olnud pelgalt esimese maailmasõja järgne tõmbetuulehoog, vaid südames igatsetud ja mõttes plaanitud uus reaalsus,“ ütles Luik.

Ta lisas, et Vabadussõda on tunnistuseks sellest, et ka väikene rahvas suudab ja oskab rasketest katsumustest auga välja tulla ning kehtestada oma tõe ja õiguse sellel maal, mida me omaks peame.

„Need aated ja põhimõtted, millele toetuti sada aastat tagasi, need on elus ja kehtivad ka täna,“ sõnas kaitseminister. Ta lisas, et omariikluse tagavad täna ühe tugevamaks kasvanud kaitsevägi ja kaitseliit ning laiapindne riigikaitse, mis sõlmivad Eesti kaitsmiseks ning julgeoleku kindlustamiseks kokku paljude elualade ja ametite parimad oskused ning teadmised.

Seotud lood:

„Eestil on tugevad liitlased, kes osalevad meie riigi kaitsmises igapäevaselt. NATO ei ole naljaasi, vaid maailma kõige võimsam sõjaline liit. Selle kõige koosmõjus oleme täna kaitstud paremini kui kunagi varem,“ lisas Luik.

Eesti rahva nimel asetas Vabadussõja võidusamba jalamile pärja kaitseminister Jüri Luik ning kaitseväelaste poolt Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetasid pärjad diplomaatilise korpuse esindajad.

Kõne pidasid ka Tallinna Reaalkooli abiturient Märten Mikk, Eesti Korporatsioonide Liidu ja diplomaatilise korpuse esindajad ning eestpalve pidas Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeritus Andres Põder.

Täna kell 10.30 helistati saja vaikusesekundi vältel kõikides Eesti kirikutes kirikukellasid, hüüdsid veduriviled ning laevapasunad. Kellahelina järel asetati küünlad ja pärjad kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele – võidusambale Tallinnas, kihelkonnasammastele maakondades, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas andis Eesti vabaduse eest elu üle 6000 inimese.

Vabadussõjas võidelnute päeva tähistati esimest korda 3. jaanuaril 1921. aastal.