Ürituse põhiküsimuseks oli, kas inimesed on  valmis kallistama HIV-positiivsetega?

Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhi Igor Sobolevi sõnul on aktsiooni tulemusel saadud kallistused või kallistamata jätmised eelkõige oluline sõnum Eesti HIV-positiivsete kogukonnale.

"See näitab kuivõrd tolerantsed või ignorantsed on Eesti Inimesed HIV-positiivsete suhtes," ütles Sobolev.

Sobolev rääkis, et sisemine stigma mõjutab HIV-positiivse inimese psühholoogilist seisundit enamgi, kui väljaspoolt tulenev sildistamine. Ärevusttekitav on suitsiidimõtetega HIV-positiivsete inimeste hulk.

"Sisemine stigma ja psühhoemotsionaalsed üleelamised toovad HIV-positiivsele kaasa muutusi käitumises, eluviisis ja suhtlemises," kõneles Sobolev. "Inimesed teevad oma elus kardinaalseid muudatusi, lülitades end välja ühiskonnaelust."

Mullu Eesti HIV-positiivsete võrgustiku läbi viidud uuring näitas, et 60 protsenti tunneb oma HIV-positiivse staatuse tõttu süütunnet, 57 protsenti süüdistab ennast, 42 tunneb häbi, 33 protsendil on madal eneseusaldus.

Viiendik süüdistab teisi, kümnendik tahaks oma elu lõpetada ja kümnendik tunneb, et nad peaks kandma karistust.