Eelarve vastuvõtmisele eelnes enam kui tunni aja pikkune küsimuste ja vastuste voor ning volinike sõnavõtud, kohati mindi üksteise suhtes suhteliselt teravaks. Mitmed opositsioonivolinikud süüdistasid linnapea Edgar Savisaart volinike verbaalses solvamises ja heitsid linnapeale ette, et ta ei vasta küsimustele sisuliselt.

Juku-Kalle Raid ütles volikogus, et „Savisaarel ei ole mitte mingit saart, tal on ainult savi nendest asjadest“. Raidi sõnul käitub linnapea nagu linn ei oleks meie kõigi ühtne ruum, vaid nagu tema esik, kus ta laamendab nii nagu ta tahab.

Raidi sõnul on täna vastu võetud lisaeelarves väga-väga palju linnapea oma võimu ja oma autoritaarsuse kindlustamist. Eelarve on Raidi sõnul dialoog, aga Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei osale selles, sest neile on „kõik ilmselt fraktsioonis kaikaga pähe kinni löödud“.

Linnavolink Enno Tamm ütles, et talle on tülgastav kuulata, kuidas Juku-Kalle Raid oma sõna seab, tuleb pulti ja asub valimatult lahmima.

Linnapea oli oma vastustes eemalepõiklev ja irooniline. „Ma ei usu, et see kui ma teile näpuga näitan, siis see paneb teid kuidagi targemini toimima,“ võttis ta vastata ühe linnavoliniku küsimusele, andes mõista, et vastab endast rumalamate inimeste küsimustele.

Ainukesed sisulised vastused opositsioonipoliitikute küsimustele tulid abilinnapeadelt või Tallinna finantsteenistuse juhilt Katrin Kendralt.

Näiteks küsiti, miks linn võtab lisaeelarveks laenu ja kui suur on linna võlakoormus. 2013. aastal oli Tallinna netovõlakoormuse määr 221 miljonit eurot ehk 51 protsenti, mis on linnapea sõnul seadusega lubatud määras. See tõuseb mõne aastaga eeldatavalt 54 protsendile.

Leemets: Tallinnas väga sotsialistlikult mõtlev linnavalitsus

"Tallinna linnavolikogu linnavalitsus on väga sotsialistlike kavatsustega," ütles Reformierakonda kuuluv Ants Leemets, kes viitas linna poele, turgudele, saunale ja prügimäele. "Võimegi praegu öelda, et meil on Tallinnas väga sotsialistlikult mõtlev linnavalitsus."

"Meil ei ole raha, et teha lisaeelarvet, aga siis ikkagi laename ja teeme lisaeelarve," kõneles Leemets. "Ja mille jaoks? Et katta kiireloomulisi vajadusi, mille jaoks ei ole olulist vajadust."

Leemetsa sõnul ei ole seaduslik, et 1,6 miljoni euro eest aktsiate ostmise katteallikateks on kirjutatud hoius. "Sellist kulu ja tululiiki nagu hoiused, ei ole olemas, loomulikult me anname selle õiguslikku ekspertiisi," lubas Leemets. "Hoiuste arvele pannakse 1,6 miljonit ja kolmandal lugemisel tulete sellega välja. Mille eest need aktsiad ostetakse? Rahavoogude arvelt võetakse raha."

Raepressi teatel võttis Tallinna linnavolikogu vastu 2014. aasta esimese lisaeelarve, mis kasvatab linnaeelarve kogumahtu ligi 20 miljoni euro võrra.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar tõdes, et 2014. aasta esimene lisaeelarve on viimaste aastate üks mahukamaid. Lisaeelarve kogumaht on 19,5 miljonit eurot, koos lisaeelarvega kujuneb linna 2014. aasta eelarve mahuks 522 miljonit eurot.

Lisaeelarvega suurenevad linna kulud kokku 9,4 miljoni euro võrra ning investeerimisprojektide maht kasvab kokku 9 miljoni euro võrra.

Savisaare sõnul pöörati lisaeelarve koostamisel eriti suurt tähelepanu ühistranspordile, haridusele ja sotsiaalhoolekandele.

"Autobussi- ja elektritranspordi korraldamiseks eraldatakse täiendavalt 3,8 miljonit eurot," ütles linnapea. "Alates 1. septembrist on koolieelsete lasteasutuste õpetajatel ja õpetaja abidel põhjust rõõmustada 12 protsendi palgatõusu üle - nõnda on lasteaedade pedagoogilise personali palgakasv võrdne linna üldhariduskoolide õpetajate palga kasvuga. Tallinna Filharmoonia orkestrantidele tagatakse alates 1. septembrist 20 prostenti kõrgem palk."

Lisaeelarvesse kirjutati ka Tallinna Spordikooli ning Tondiraba Spordikeskuse tegevuse käivitamiseks vajalikud kulud. Kultuurikatla ehitustööde jätkamiseks eraldati lisaeelarvest 3,7 miljonit eurot.

Investeeringuteks haridusse suunatakse täiendavalt 1,9 miljonit eurot, sh Lasnamäe Gümnaasiumi tervikrenoveerimiseks 1,7 miljonit eurot.

Lisaeelarvest eraldatud vahenditega viiakse lõpule Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse ehitustööd ning alustatakse ka Ingeri bastioni idapoolse käigu restaureerimisega, Neitsitorni kohvikmuuseumi juurde rajatakse aga välikohvik.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas on Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöötajate töötingimuste parandamiseks ja uute tööruumide ehitamiseks eraldati 170 tuhat eurot ning Tallinna Kiirabi hoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituseks 1 miljon eurot, Akadeemia tee 48 asuva endise ühiselamu rekonstrueerimiseks arstide ja õdede majaks eraldati täiendavalt 2 miljonit eurot ning Lasnamäele sauna projekteerimiseks ja ehituse alustamiseks 657 000 eurot.

"Tallinn kasvab ning aastaga on linna maksumaksjate arv suurenenud umbes 6700 inimese võrra. Ka linlaste sissetulekud on kasvanud," ütles Savisaar. "Aastaga on tallinlaste keskmine palk ja muu deklareeritud tulu suurenenud 6,6 protsenti. Seda arvestades suurendab lisaeelarve prognoositavat tulumaksutulu 6,5 miljoni euro võrra."

Saadavad toetused suurenevad lisaeelarvega 4,3 miljoni euro võrra, millest suurema osa moodustavad Kalaranna tänava ehituse ja Ehitajate tee rekonstrueerimise kaasfinantseerimised.

"Käesoleva aasta investeeringute rahastamiseks kavandame kasutusele võtta ka 2012. ja 2013. aastaks kavandatud, kuid tänaseni kasutamata eelarvelaenu summas 5 miljonit eurot," lisas Savisaar. "Linna võlakoormus jääb sealjuures mõõdukaks - käesoleva aasta lõpuks kujuneb linna arvestuslikuks netovõlakoormuseks 52 protsenti."