FOTOD: Taavi Rõivas: plahvatus Harkivis toimus ajal, kui Euroopa riikide juhid Kiievis külg-külje kõrval marssisid
Kiievis Maidani mälestusteenistusel koos teiste Euroopa riikide juhtidega täna viibinud peaminister Taavi Rõivas ütles Delfile, et Ukrainale on tähtis Euroopa riikide solidaarsus. Rõivas märkis, et tänane plahvatus Harkivis toimus ajal, kui Euroopa riikide juhid Kiievis külg-külje kõrval marssisid.
"See oli emotsionaalselt väga ülev tunne, kui me külg-külje kõrval jõudsime nendesse kohtadesse, kus Euromaidani ajal aasta tagasi toimusid kõige tõsisemad sündmused," rääkis Eesti peaminister.
"Ukraina jaoks on väga oluline, et Euroopa ei ole võitluses üksi jäetud," ütles Rõivas. "Seda enam, et nad ei võitle ainult oma riigi, vaid euroopalike väärtuste eest."
Rõivas meenutas, et sündmused Ukrainas said alguses sellest, kui Ukraina oli sõlmimas assotsiatsioonilepingut, mis oleks andnud riigile võimaluse tulevikus liituda Euroopa Liiduga.
Peaministri sõnul olid täna Kiievi tänavatel kümned tuhanded inimesed. Ukraina lippude kõrval silmas ta ka Euroopa Liidu ja NATO lippe. "Inimesed olid tee ääres ja hüüdsid rahvast ühendavaid loosungeid," kirjeldas mälestusmarsil osalenud Rõivas. "Sõda, mis ei ole küll Kiievis, on ka pealinna inimesi ühendanud väga tugevalt."
"Meile näidati ka autot, mis on elurajoonides pihta saanud kobarmoonaga tulistamisest ja selliseid asju vaadata on üksjagu õõvastav," tunnistas Rõivas.
Plahvatus Harkivis toimus tema sõnul ajal, kui Euroopa riikide juhid Kiievis külg-külje kõrval marssisid. "President Porošenko ütles mulle isiklikult, et mõni minut tagasi toimus plahvatus. Praeguseks on juba teada, et ukrainlased on selles terroriaktis kahtlustatavatest mõned isikud kätte saanud."
Pärast kohtumist Ukraina peaministri Arseni Jatsenjukiga ütles Rõivas, et peamiselt kõneldi kahest asjast. "Mind huvitas Jatsenjuki hinnang tänasele olukorrale Ukrainas ja Minski 2. rahuleppe toimimisele praktikas," rääkis Rõivas.
Rõivase sõnul on Jatsenjuk rahulepingu suhtes äraootav. "Ei saa eirata, et pärast vaherahu tähtaega on toimunud lahingud ja hukkunud hulgaliselt inimesi," rääkis Rõivas. "Teisalt on viimasel paaril päeval otsene lahingutegevus mõnevõrra rahunenud."
Rõivase sõnul oli Jatsenjuki palve poolteist kuud tagasi toimunud kohtumisel, et Euroopa Liit toetaks Ukrainat laenuga. See on Rõivase sõnul ka mõistetav, sest Ukriana rahvusliku valuuta grivna vahetuskurss euroga on kukkund viimase aasta jooksul pea kolm korda, mis omakorda mõjutab ka rahvusvaheliste kohustuste täitmist.
"Veel eelmisel kohtumisel poolteist kuud tagasi oli tõsine kartus, et eelarve tulud ei kata eelarves planeeritud kulutusi, aga praegu on olukord mõnevõrra parem," hindas Rõivas.
Siiski on sõda, mis mõjutab kogu riiki, ja grivna kursi langus, mõjutanud inimeste sissetulekut ja toimetulekut kogu riigis.
"Küsisin, mida Euroopa Liit saab teha, et Ukrainat toetada ja vastus oli ootuspärane, et Ukrainale on abiks, kui Euroopa Liit jälgib väga tähelepanelikult asjade seisu, mitte ainult rahuleppe positiivseid pooli, vaid ka seda, kui rahulepet rikutakse," rääkis Rõivas kohtumisest Jatsenjukiga.
"Meie antud humanitaarabi eest ollakse kohapeal ka siiralt tänulikud," kinnitas Rõivas. "Eesti toetab Ukrainat nii humanitaar- kui arenguabiga. Meil on tegelikult võimalusi anda abi pea kõigis eluvaldkondades, see on Eestile jõukohane ja see on ka Ukrainale väga tähtis."
Eesti peaministri sõnul on praegu veel teatud usk ja lootus, et Minski 2. rahulepe võib realiseeruda. "Aga kui saame selge signaalil, et see pole nii, siis ei ole muud võimalust kui täiendavad sanktsioonid Venemaa suunal," kõneles Rõivas. "Sedavõrd palju pingutusi on tehtud, et rahulepe jõustuks. See peab olema iga poole peal austatud ja kui Venemaa seda ei tee, ei saa täiendavaid sanktsioone välistada."
