FOTOD: Sven Mikser Delfile: riik võiks vajadusel tuua tööjõudu kolmandatest riikidest

SDE esimehe Sven Mikseri sõnul ei peaks riik arvama, et tööpuudus on töövõtja enda probleem ning et riigil ei ole inimeste Eestis hoidmiseks mingeid võimalusi. Samuti ei peaks riik kartma vajadusel kasutada võõrtööjõudu kolmandatest riikidest.

"Riik peaks rohkem suunama ettevõtlust innovatiivsetesse tegevustesse, mis tõmbavad käima kogu ülejäänud majanduse ja võimaldavad töötajatele maksta palka, mis hoiab neid kodumaal," ütles Mikser Delfile eile hilisõhtul Tallinna klubis Teater toimunud SDE majandusteemalisel öökonverentsil "Kas eestlane on loll või laisk?"

Mikseri sõnul intrigeeriti konverentsi pealkirjaga meelega. "Me ei arva, et kumbki neist omadussõnadest iseloomustaks eestlasi, pigem tegeletakse liiga vähe kõrge lisandväärtusega teadus- ja arendusmahukastes tegevusvaldkondades," lisas Mikser.

SDE esimehe sõnul ei peaks riik arvama, et tööpuudus on töövõtja enda probleem ning et tööandja peab ise vaatama, kust ta töötajad leiab. „Riigile tekib nii hoopis täiendav kulu, sest töötuid on ju vaja üleval pidada,“ ütles Mikser, kelle sõnul peaks riik aitama neid ettevõtjaid, kes on valmis võtma riske ja toetama tulevikuvaldkondi.

Kuidas aga võistelda Skandinaaviamaade palkadega, mis on kordades Eesti omadest kõrgemad? Mikseri sõnul ei saa riik tõesti maksta võrdset palka põhjamaadega, küll aga luua kõrge lisandväärtusega eksportivat sektorit. "Riik peaks aitama otsida turge, tulema vastu tema tööjõu vajadustele. Kas või tooma kolmandatest riikidest sisse kvalifitseeritud tööjõudu...," ütles Mikser.

"Kui Eesti arst läheb Soome tööle, siis ta ei lõika kolm korda kiiremini, ega võta vastu kolm korda rohkem patsiente. Need majandussektorid, mis võimaldavad arstile, bussijuhile või ehitajale maksta Soomes kordades kõrgemat palka, on Eestis väga õhukesed võrreldes põhjamaadega," lisas Mikser.

Mikseri sõnul on oluline pöörata praegusest tunduvalt enam tähelepanu kutseharidusele. "Haridusminister on vastavalt oma isiklikele sümpaatiatele pannud rõhu akadeemilisele haridusele, kutsehariduse sisu ning selle vastavusse viimine tööjõuturu nõudmiste ja ootustega jäänud ajast maha," ütles Mikser.

Samuti toob Mikser välja lastaiakohade puuduse ja haritud emade kõrvalejäämine tööturult. "Naised, kes võiksid naasta tööturule ja toota SKP-d, ei saa seda teha, sest lastaiakohta ei ole. See on kasutama ressurss ja suured summad, mis see riigile ja majandusele maksma läheb," lisas Mikser.