FOTOD: Staabi- ja sidepataljon tähistas aastapäeva jalutuskäiguga 21. kooli juurde
"Meid seob 21. kooliga ühine ajalugu. 1940. aastal asus selles koolimajas sidepataljon ning seal peetud lahing punaarmeelastega oli ainus, mille eestlased teises maailmasõjas oma riigi vormis pidasid. Jalutuskäiguga meenutame, et Eesti kaitsevägi siiski hakkas sel keerulisel ajal okupantidele vastu," ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant René Innos.
Sideväelased koos kaitseväe orkestri ja Tallinna 21. kooli õpilastega marssisid kesklinnas Filtri teelt Raua tänavale 21. kooli platsile, et pidada isamaalisi kõnesid, laulda ning asetada pärg Teises maailmasõjas Raua tänava lahingus langenud Eesti kaitseväelastele.
1940. aastal hõivas Punaarmee Eesti sõjaväe kasarmud ning sidepataljon paigutati Raua tänava koolimajja. Juunipöörde ajal puhkes seal punaarmeelaste ja sideväelaste vahel lahing, kui viimased keeldusid oma relvi ära andmast. Allohvitser Aleksei Männikus ja reamees Johannes Mandre olid ühed vähestest, kellele sai osaks langeda II maailmasõjas Eesti lipu all.
Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.
Staabi- ja sidepataljon loodi 21. novembril 1918 ning taasloodi 29. oktoobril 1993. Traditsiooniliselt tähistab pataljon oma taasloomise aastapäeva jalutuskäiguga Tallinna 21. kooli juurde ning loomise aastapäeva erinevate üritustega novembri lõpupoole.
Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt kaitseväe peastaabi, väeosade ja kaitseliidu vaheline side ning oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine. Lisaks peab pataljon tagama kaitseväele strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte.
