"Traditsioonide hoidmine aitab meil hoida sidet minevikuga, tulla toime olevikus ning valmistuda tulevikuks. See on üks võimalus hoida ära halvimat ning säilitada vaba maa ja rahvas," ütles kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm.

Sõjakooli rivistusel viis kõrgema sõjakooli kooli veebel läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ta ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti kõrgema sõjakooli nimekirjas.

Pärast traditsioonilist mälestustseremooniat ning Kristiine linnaosa valitsuse esindaja sõnavõttu andis MTÜ Tondi SK Ajalooklubi juhatuse esimees kolonelleitnant erus Jaak Haud kaitseväe ühendatud õppeasutustele üle aastatel 1920-1940 Tallinnas Tondi tsaariaegsetes militaarkasarmutes tegutsenud Tondi sõjakooli ajalooga seotud ja kultuuriväärtust omavad esemed.

Rivistuse järel külastavad sõjakooli kadetid Tondi sõjakooli muuseumi ja Eesti Sõjamuuseumi. Seejärel asetavad sõjakooli pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.

Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega oli kaitseväe ühendatud õppeasutuste fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures väljas auvahtkond.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia on kõrgema sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.