„Paljud siin istuvad erakonnakaaslased ning õieti kõik keskerakondlased ootavad siin ka selget analüüsi, mida senine juhatuse esimees on halvasti teinud. Siin sellest rääkida on ainuõige koht,” lausus Savisaar.

„Pean tõdema, et juhtimises on vaja muuta kaht põhimõttelist asja. Esiteks pole me igakord osanud või suutnud delegeerida võimu piirkondadele ja kohalikele organisatsioonidele. Me pole loonud põhikirjalist alust piirkondlike kohalike organisatsioonide oma tulubaasi moodustamiseks,” analüüsis Keskerakonna esimees, „oleme kahjuks teinud ka kampaaniaid, mille reaalne ühiskondlik tulu ei õigusta tehtud rahalisi kulutusi. Lisaks ei peaks oma siseasju arutama teiste erakondade peakorterites või õukonnameedias.”

„Keskerakonna augustikuine reiting oli 21% - ega paremat polnud lootagi. Kui mõned parteikaaslased oma erakonna igapäevaselt Delfis või Postimehes üle kallavad, siis mõjub see avalikule arvamusele erakonna kohta kindlasti laastavalt,” märkis Savisaar. „Teiselt poolt, muidugi vajab iga erakond aegajalt sisemist puhastumist ja intriigidest vabanemist ning harva küll, aga selles mõttes võivad niisugused löömingud kasuks tulla.”

„Poliitikat ei tehta taevatähtede järgi, kuid need võivad meile meenutada iga poliitiku, iga erakonna missiooni: per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole. Kuni meil on silme ees oma programmiline põhieesmärk, kuni me sellest ei tagane ega tee kompromisse, kuni me ei vaheta esmasünniõigust läätseleeme vastu, seni me tohime edasi kanda Eesti Keskerakonna nime,” rõhutas Savisaar.

Kunagi annab ajalugu nime ka meie tänasele kongressile. Ma tahaksin, et seda ei hakataks nimetama lõhenemiskongressiks. Ma tahaksin, et seda hakataks nimetama ühtekoondumiskongressiks. Ainult nii me võidame,” lõpetas Keskerakonna esimees.