PPA reostustõrje vanemspetsialisti Tauno Mettise sõnul tuli vraki keskkonnaohtlikkuse likvideerimiseks sellest kätte saada võimalikult palju naftaprodukti ning sellega määrdunud metallosi. „Puhastustööd kujunesid esialgu arvatust keerukamateks, sest piirkonnas oli tugev tuul ja ilmaolud vahetusid väga kiiresti. Samuti ulatusid torustikud esialgu arvatust sügavamale. Sellele vaatamata püsis puhastustöid teostanud Tuukritööde OÜ graafikus ja tänaseks on kõik planeeritud ja kokkulepitud tööd lõpetatud,“ rääkis Mettis.

Enne suurema metallirusu kõrvaldamist täit ülevaadet reostuse ulatusest ei olnudki. „Laevatekk vee all oli kaetud hunnikus vanametalliga ning kui ekskavaator seal sorteerimistöid alustas, paiskus kõigile üllatusena torustikest välja rohkelt rasket kütteõli. Kuna tööde ala oli piiratud reostustõrje tõkkepoomide ja absorbeerivate poomidega ning jonnakamad naftajäägid korjati kokku käsitsi harjadega, siis ümbruskonnale senisest suuremat kahju ei tekkinud,“ selgitas Mettis. Seda kinnitasid ka satelliidipildid ja seirelennud, mis reostust ei tuvastanud.

„Kuigi vraki topeltpõhja vahel võib olla masuudijääke veelgi, peaks vrakk siiski olema sellises olukorras, et täiendavat naftareostust sellest enam lekkida ei tohiks. Jälgime vrakki ja selle ümbrust nüüd veel mõnda aega, et selles veenduda,“ lisas ta.

35 aastat võttis aega

Aastate jooksul on vanametalli jahtijad lõiganud vrakil seda, mis ette juhtus ja kuidas juhtus, rikuti torustikud ja mahutid ning naftajäägid sattusid ümbruskonda. Tuul ja lainetus omakorda kandsid reostuse laiali nii Saaremaa rannikule kui ka avamerele.

„Loomulikult oleks kõige parem olnud, kui kütusejäägid oleks laevavrakist välja pumbatud juba 1980. aastal, kui laev madalikule sõitis, kuid siis oli inimeste suhtumine keskkonda teistsugune ja puudus ka vastav tehnoloogia. Täna, ligi 35 aastat hiljem on tegemist aga kalli ja mastaapse ettevõtmisega, kuid seda ei saanud ka tegemata jätta, sest naftareostus on kohalikke inimesi juba aastaid kimbutanud, rääkimata kahjust keskkonnale.“

Volare vrakilt korjati kokku 15 m3 rasket kütteõli ja sellega saastunud pinnast ning 33 tonni naftaproduktiga saastunud metalli.

Volare vraki puhastustöid rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammi merekeskkonna programmist 206 399 euroga. Lisaks toetas KIK 2014. aasta suvel uppunud kaubalaeva Volare vraki keskkonnaohtlikkuse uuringut Ariste lahes 39 000 euroga. Uuringu tulemused olid oluliseks sisendiks tööde teostamisel.