Vastavalt kaitseväe juhataja korraldusele alustati lahkformeerimist täna hommikul ja reservväelased lahkusid õppuste piirkonnast pealelõunal.

Toetuse väejuhatuse ülem kolonel Toomas Susi hindas õppuse tulemust heaks. „Vaid loetud tundidega lülitus kogu pataljon oma igapäevaselt rahuaja õpperežiimilt ümber sõjaaja tegevustele,“ ütles kolonel Susi. „Selle eest võlgneme kindlasti tänu igapäevaselt riigi julgeoleku tagamist harjutavale elukutselisele isikkoosseisule, aga ka väljaõppes olevatele ajateenijatele, kellele toetume. Suurim tänu kuulub täna mõistagi reservväelastele ja nende toetajatele – peredele ning tööandjatele - kes kutse peale oma igapäevaelud ootele jätsid ning isamaa teenimiseks välja tulid.“

Kolonel Susi lisas, et reservväelased tõestasid taas, et Eesti saab oma vabaduse kaitsel neile kindel olla.

Kaitseväe juhataja ettepanekul otsustas vabariigi valitsus 31. oktoobril kutsuda lisaõppekogunemisele toetuse väejuhatuse 51. logistikapataljoni reservväelased, sealhulgas ka üksuse mobilisatsioonireservi määratud inimesed, ühtekokku 1248 reservväelast.

"Minule, kui ülemale on kõige tähtsam, et pataljon saavutas lahingvõime ja oli valmis ning suuteline oma sõjaaja ülesannet täitma,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla. „Tulemus oli hea ja saime kinnituse, et oleme oma tegevustes õigel teel. Kuid on veel mitmeid puudujääke nii reservväelaste teavitusese kiiruses, andmete täpsuses ja formeerimise üksikasjades. Õpime neist vigadest, parandame need ja anname oma kogemused teistele üksustele, et neil läheks järgmised lisaõppekogemused ladusamalt. Kiidan osalejaid, laidan kõrvalehoidjaid, aga kindlasti õppisid kõik nende päevade jooksul midagi iseenda, oma riigi ja selle kaitsevõime kohta.“

Formeerimisel saadi kontakt üle 90 protsendi kutsutud reservväelastega. Logistikapataljoni lahingvalmidus oli üle 90 protsendi. Seda tulemust hindas teotuse väejuhatuse ülem kolonel Susi heaks.

Lisaõppekogunemisega harjutab kogu riigikaitse käsuahel alates Vabariigi Valitsusest kuni reservväelasteni valmidust, otsuste langetamist ja tegutsemist kiiresti muutuvas olukorras.

Lisaõppekogunemiste oluliseks osaks on otsuse vastuvõtmine, õppusest teavitamine, reservväelaste kutsumine, nende vastuvõtmine ja üksuse formeerimine ning lahinguvalmiduse saavutamine.

Pärast formeerimist läbisid õppusel osalejad varem õpitud oskuste meelde tuletamiseks relvaõppe, aga värskendasid teadmisi ka sõdurivarustuse pakkimise ja komplekteerimise ning toiduhügieeni vallas. Järgnesid erialased tunnid, nagu rännaku-, side-, meditsiini-, jaotuspunkti ja pataljoni tasemel staabi juhtimispunkti ülesseadmise õpe, jalaväetaktika ja samuti sõidukite tüübiõpe autojuhtidele.

Seejärel toimus motoriseeritud rännaku läbiviimine ja sellele järgnev paiknemisala hõivamine ning julgestamine, laagri püstitamine ja lähikaitsepositsioonide hõivamine. Lisandusid koolitused eritehnika käsitsemiseks, nagu tõstuki-, kraana-, tankurmehhanismide- ja vintside õpe.