FOTOD | Riina Sikkut "Esimeses stuudios": apteekide liigse kasumi maksavad kinni eakad ja krooniliselt haiged

 (217)

"Esimese stuudio" eetris arutlevad apteegireformi teemal sotsiaalminister Tanel Kiik, rahandusminister Martin Helme, reformierakondlane Taavi Rõivas, sotsiaaldemokraat Riina Sikut ja justiitsminister Raivo Aeg.

Kiik ütles, et kohver tal ministrikohalt lahkumiseks pakitud pole, kuna apteegireformi üleminekuaeg on kestnud juba viis aastat. “Olles kõigi turuosalistega kohtunud, ootavad kõik pooled selgust, kas muudatusi reformi veel tuleb või mitte,” märkis Kiik.

Riina Sikkut sõnas, et Eestis on seadused täitmiseks. “Riigikogu on toetanud apteegireformi. Seda võib ümber vaadata, aga selleks peab olema parem alternatiiv patsiendi jaoks. Seni, kuni pole patsiendi jaoks paremat alternatiivi, pole mõtet vaadata ümber mineviku otsuseid,” ütles ta.

Taavi Rõivas ütles, et päris vaba konkurentsi pole ravimiäris peaaegu kunagi olnud. “Enne 2014. aasta seadust olid omandipiirangud, mis olid geograafilised,” märkis Rõivas. “Igal regulatsioonil on omad plussid ja miinused. Erinevaid alternatiive võib heaks pidada, aga paar kuud enne tuleb kokku mingi poolkummaline komisjon, kes ütleb, et meil on täiesti teistsugune eelnõu ja seis,” rääkis ta. “Laiem avalikkus ei saa aru, mis toimub.”

“Kui apteegireform tehti, öeldi, et kõik tehakse Linnamäe huvides. Nüüd öeldakse, et tehakse muudatused Linnamäe huvides. Reform ei tohi olla turupoolte huvides, peab olema patsientide huvides. Täna näeme, et reform ei tööta ja seda tuleb muuta,” vastas Raivo Aeg kriitikale, justkui Isamaa sooviks reformi muuta Margus Linnamäe huvides, kes toetab Isamaad ning omab Apotheka apteegiketti ning ravimite edasimüüjat AS Magnum. Aeg viitas, et konkurentsiamet ei pea reformi konkurentsile kasulikuks.

Seotud lood:

Martin Helme ütles, et ravimiamet on reformi väljatöötaja kaitsja. Reformi töötatakse ümber, kuna olevat selge, et reform ei hakka praegusel kujul töötama. “Ideoloogilise krambi tõttu karistatakse Eesti inimesi,” sõnas Helme.

Sikkut selgitas, et apteegireformi eesmärk on hulgimüügi korrastamine. "Esiteks, Eestis apteeke, eriti linnades on kordades rohkem kui mujal. Liigsed ülalpidamiskulud maksavad kinni eakamad ja krooniliselt haiged, kellel läheb ravimeid rohkem vaja," ütles ta. Sikkuti sõnutsi on Eestis 38 apteeki 100 000 elaniku kohta, Norras aga näiteks 8.

Helme ütles, et kahele suurele ravimite hulgimüüjatele pole tulnud konkurente, kuna turg on Eestis üle reguleeritud. “Linnas on suur käive ja suurem ostujõud. Kui laine käib üle ja apteegid lähevad kinni, tuleb midagi asemele. Teile tundub, et on riigi asi öelda, et poode on liiga palju, järgmisena lähevad äkki toidupoed kinni. See on väärastunud argumentatsioon, et poode on liiga palju,” sõnas ta.

Aeg nentis, et kui ketiapteegid ootasid viis aastat, et ehk läheb seadusemuudatus üle, siis proviisoriapteegid peaksid olema motiveeritud ketiapteekidele konkurentsi pakkuma. “Seda ei ole toimunud. Viis aastat eesmärgi saavutamiseks, aga ei ole suudetud edasi liikuda,” rääkis Aeg.

Sikkut märkis, et sotside eelnõus on märgitud sisse erand nende maakohtade jaoks, kus tõesti läheks reformi tõttu aeg kinni. “Meie patsiendid maksavad ravimite eest liiga palju, kuna paar edasimüüjat kehtestavad hinna ja need on kümned miljonid aastas, mille inimesed maksavad kellegi kasumiks,” sõnas Sikkut.

“Meil on kogu aeg kinnitatud, et ärge muretsege, kõik on kontrolli all, kõik need proviisorid tulevad. See, et sotsid esitasid oma eelnõu on sisuline tunnistus, et eelnõu on läbi kukkunud ja ei hakka tööle. Kas me laseme poolel Eestil jääda apteegist ilma? Piritale ei jää ühtegi, Nõmmel lähevad pooled apteegid kinni,” ütles Helme.

“Seda juttu, et kas Viimsis või Nõmmel apteeke pole, pole mõtet rääkida. Turg tagab selle, et seal apteegid alati tegutsema. Peaksime muretsema väikeste maapiirkondade pärast, kus on võimalus lahenduse leidmiseks. See on peaaegu ainuke tervishoiuteema, mille peale rahandusministrid ja teised kirglikuks lähevad. Alles oli uudis, et perearst asendati televiisoriga ja keegi ei läinud nii hoogu,” rääkis Rõivas.

Helme nimetas eesootavat reformi poliitiliseks tuumapommiks. Rõivas heitis Helmele ette, et kui apteekide seis nii kehv on, siis miks EKRE pole midagi aastaga ära teinud. “Ootate, et Reformierakond aitaks teid hädast välja?” uuris Rõivas. “Eelmine kord hääletasid kõik fraktsioonides risti-rästi,” vastas Helme.

Taavi Rõivas viitas, et märkab valitsuskriisi, kuna Helme vaidleb vastu apteegireformi vastutava ministri ehk Kiige ideedele. “Sellise koalitsiooniga pole opositsiooni vajagi,” lisas ta.

Helme ei leidnud, et riik peaks toetama apteekide ostmist proviisorite poolt. “Hinnad on kõrged, sest kõik on pööraselt ülereguleeritud,” sõnas ta. “Viisid, kuidas hinda alla saada, on turumajanduslikud, mitte plaanimajanduslikud.”

Taavi Rõivas ütles, et personaalne pakendamine tooks sarnaselt hinda alla. “Kui sul on vaja 30 tabletti, aga müüakse 100 kaupa, siis võiks olla võimalus osta ainult 30. Teistes arenenud riikides on see olemas. Peaksime ka poliitiliselt tegelema selliste teemadega,” sõnas ta.

Rõivas ütles, et töögrupp võttis apteegireformi valdkonna ministrilt Kiigelt üle, kuid töögrupp kukkus läbi.