President Kaljulaid rõhutas, et räägime liigagi vähe sellest, millega vanemad põlvkonnad ei ole hakkama saanud ning parem on ausalt tunnistada oma vajakajäämisi ja anda niimoodi puhtalt ja selgelt lipp üle noortele.

„Mulle meeldib väga, et just teie põlvkond on esimene, kes tuleb niivõrd kiiresti ja olulisel moel poliitikasse, nagu läbi kliimaprotestide seda tehtud on. Veel 30 aastat tagasi oli poliitika vanemaealiste ja sageli meeste teema. Me näeme poliitikute järkjärgulist noorenemist – täna ei ole 35-aastane peaminister enam imeasi, nagu 90ndatel kui Eestil selliseid peaministreid leidus. Ja nüüd on juba kooli lõpetav põlvkond selgelt öelnud, et nemad näevad vajakajäämisi vanemate põlvkondade tehtud töös ja tahavad hästi kiiresti appi tulla,“ ütles riigipea.

Kaljulaid soovis lõpetajatele indu olla oma teel süvenev rändaja, mitte kiirustades ilupilte jahtiv turist. „Igati tõenäoline, et siin on neid, kes mõne aasta pärast tulevad Kadriorgu tagasi, et vastu võtta noore teadlase, sotsiaaltöö, kultuuri- või hariduspreemia. Ju on siin mõne meie tulevase ükssarviku loojad, riigijuhte ja vabakonna liidreid,“ lisas riigipea.

President peatus oma kõnes ka sellel, et peame põhjendatud uhkusega oma koolisüsteemi maailma parimaks, sest meil on teadmine, et iga Eesti kool suudab anda kindla põhja, millelt vallutada ükskõik mis tippe. „See tähendab ka, et kui ema-isa elu pole läinud soovitud rada pidi, on lapsel endiselt uus võimalus – mis pole maailmas sugugi nii endastmõistetav,“ lisas president Kaljulaid.

Viimasel ajal on riigipea sõnul siiski kuulda, et välja on kujunemas põhikoole, kust lõpetajad enam gümnaasiumitesse sisse ei saa. „See on väga ohtlik muutus, mille pööramisel loodame teie abile,“ ütles president Kaljulaid, lisades, et näiteks Noored Kooli algatus on meile juba rohkem kui kümne aasta jooksul andnud lisaks uutele õpetajatele-koolijuhtidele ka alustavat õpetajat toetava võrgustiku, Tagasi Kooli liikumise, asendusõpetajate programmi ja Kiusamisvaba Kooli eestvedajaid.