Tegemist on protseduuriga, mida teostatakse paljudes suurtes vähikeskustes üle maailma. Oluline eeltingimus ravitulemuste ja patsiendi ohutuse seisukohast on, et keskuses on välja arendatud kompleksne vähiravi (kirurgia, keemia- ja kiiritusravi) süsteem ühes kõrgtasemel intensiivravi võimalustega.

Esimene HIPEC protseduur Eestis tehti 57-aastasele naispatsiendile ning ravimeeskonda juhtis doktor Tiit Suuroja. Regionaalhaigla erinevate keskuse koostöös on projekti ettevalmistatud pea 2 aastat. 

Projektimeeskonna liige, üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja doktor Jüri Teras selgitas, et HIPEC protseduuri teostatakse operatsiooni ajal. „Põhjaliku kirurgilise kasvajakollete eemaldamise järgselt viiakse spetsiaalse aparatuuri abil operatsioonipiirkonda täpselt doseeritud koguses ja temperatuuril lahuses ravim või ravimite kombinatsioon,“ kirjeldas doktor Teras protsessi ning lisab: „See võimaldab tavalisest kõrgemate keemiaravimite dooside kasutamist ning on kombineeritud hüpertermiaga. Tagamaks ravimi ühtlast jaotust operatsioonipiirkonnas teostatakse poolest kuni pooleteise tunnini kestev kõhusisene lahuse ringlemise protseduur, mille kohta võib piltlikult öelda, et aparaat pritsib soojendatud keemiaravimit patsiendi metastaatilisse piirkonda. Sellega saavutatakse vähi jääkrakkude täielik hävinemine ja enamasti suurepärased vähiravi tulemused.“

Jüri Terase sõnul vajavad Põhja-Eestis hinnanguliselt sellist protseduuri kuni paarkümmend patsienti aastas. Senini on HIPEC protseduuri vajanud patsiendid pidanud pöörduma teiste riikide vähikeskustesse. „Täna esmakordselt regionaalhaigla Mustamäe korpuses tehtud HIPEC protseduuriga avarduvad oluliselt ravivõimalused Eesti inimestele. Tegemist on suure sammuga edasi vähktõve ravitulemuste parendamisel,“ on doktor Teras kindel.

Kõige levinumad keemiaravi protseduurid on suukaudne või veenisisene keemiaravi, millega takistatakse vähirakkude paljunemist ja edasist kasvu. Kõhuõõne-siseselt e. kõhukelmele levinud kasvajaid iseloomustab aga sageli halb alluvus tavapärasele keemiaravile. Keemiaravi keskuse onkoloog-vanemarst ning projektimeeskonna liikme doktor Anneli Elme sõnul on kõhukelme kasvaja puhul korral tegemist halva prognoosi ja tihti ravimatu haigusjuhuga. „Probleemiks võib kujuneda see, et nii veeni kui ka suu kaudu keemiaravimi manustamisel ei pruugi ravim kõhukelme metastaasideni nii hästi jõuda kui see on võimalik lokaalselt ehk otse manustades,“ märkis doktor Elme. Seetõttu ongi üha enam kasutusel uuem võimalus – hüpertermiline keemiaravi manustamine kõhuõõne-siseselt ehk HIPEC protseduur. Doktor Elme lisas, et viimaste aastate uuringutulemuste põhjal pikendab HIPEC ravi haigete keskmist elulemust ca 2-3 korda võrreldes tavaraviga. Parimad ravitulemused saadakse kombineerides HIPEC protseduuri radikaaloperatsiooniga nagu ka täna regionaalhaiglas tehti.

 „Igasuguse uue ravimeetodi õnnestumise tagab multimodaalne lähenemine ning kogemuse, kompetentsi ja hea meeskonnatöö olemasolu. Täna regionaalhaiglas teostatud HIPEC protseduur on selle heaks näiteks,“ sõnas Jüri Teras.