FOTOD | Ratas Euroopa Ülemkogul: kiire kokkulepe on ELi majanduse taaskäivitamiseks vajalik

Peaminister Jüri Ratas arutas Euroopa Ülemkogu videokonverentsil koos Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ametikaaslastega esimest korda Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ja järgmise mitmeaastase eelarve kohta. ELi riikide juhid kohtuvad läbirääkimisteks juuli keskel Brüsselis.

Peaminister Ratase sõnul on kõigil liikmesriikidel läbirääkimistel sama eesmärk: jõuda võimalikult kiiresti järgmise ELi seitsmeaastase eelarves ja majanduse elavdamise kavas parima kokkuleppeni. "Mul on hea meel, et põhimõtteline toetus on taaskäivitamise kavale olemas. Nüüd tuleb jätkata tööd detailidega, et saaksime võimalikult kiiresti jõuda tulemuseni. Kiire kokkulepe on majanduse taaskäivitamiseks vajalik," sõnas peaminister Ratas.

"Euroopa Liit vajab sellele enneolematule kriisile erakorralist reageerimist, mis oleks samas suurusjärgus probleemide ulatusega. Meie inimeste heaolu sõltub Euroopa käekäigust. Et meil läheks hästi, peab ka Euroopal minema hästi. Peame vältima tervisekriisi muutumist pikaajaliseks majanduskriisiks," sõnas peaminister.

Ratase sõnul peavad majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud olema suunatud ka tulevikku ning toetama pikaajalist majanduskasvu. "Meie jaoks on oluline, et Euroopa Komisjoni majanduse taaskäivitamise investeeringud läheksid taristusse, energeetikasse ja digimajandusse," sõnas Ratas. "Selleks on Eesti valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamise kava rahastamiseks ELi eelarve kaudu,“ lausus peaminister.

Tulevasest pikaajalisest ELi eelarvest kõneldes märkis peaminister Ratas, et hindab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastut piiriüleseid transpordiühendusi, sealhulgas Rail Balticut silmas pidades. "Eesti jaoks on oluline, et seda lisarahastust oleks võimalik kasutada Rail Balticu rajamisel senise kaasrahastamise määraga," lausus peaminister.

Samuti rõhutas Ratas ühisest põllumajanduspoliitika kõneldes vajadust tagada Balti riikide põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused ülejäänud liikmesriikidega.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ülemkogu eesistuja Charles Michel andsid ELi riikide juhtidele ülevaate tulevikusuhete kõneluste seisust Ühendkuningriigiga ning esmaspäeval toimunud kohtumisest.

ELi juhid andsid ülemkogul heakskiidu majandussanktsioonide pikendamiseks Venemaa suhtes järgmiseks pooleks aastaks. EL kehtestas 2014. aastal majanduslikud piirangud Venemaa suhtes seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleks Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava kogumaht 750 miljardit eurot, sellest 500 miljardit on ette nähtud toetustena ning 250 miljardit laenuvõimalusena riikidele. Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel ELi eelarve perioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaksid toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen.

Sel aastal kujuneb Euroopa Komisjoni hinnangul Eesti majanduse languseks 6,9 protsenti, mis jääb riikide keskmisele alla. Eesti Panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes 10 protsenti ning järgmisel aastal madalseisust väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt 8,5 protsendini.