„Ühtne olemine ja ühtsena tegutsemine ei ole loosung; selle deklareerimisest ei piisa. Ühtsus nõuab tööd, kompromisse, head tahet, mõnikord enda uhkuse alla neelamist või rasket selgitustööd,” ütles Ratas. „Just see ühisosa ja tasakaalupunkti otsimine on eesistuja roll – balansseerida õiglaselt uut ja traditsioonilist, riskantset ja turvalist, majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonda, suurt ja väikest, Põhja ja Lõunat, Ida ja Läänt.”

Ratase sõnul Euroopa Liit mitte ainult ei pea olema ühtne, vaid me ka soovime seda olla. „Küünikute, populistide ja viimsepäevakuulutajate meelehärmiks on Euroopa endiselt hea tervise juures. Ühendkuningriigi referendumile järgnenud šokk ja sisekaemus viisid esmalt Bratislava tippkohtumise ning seejärel Rooma deklaratsioonini. Enese taasleidmise protsess näitas, kui tugev on Euroopa vundament ning koostöösoov.”

„Meie ühtsuse ja otsusekindluse proovikiviks on, kui hästi suudame väljaöeldu ellu viia,” ütles Ratas. „Eesti eesistumine on osa pikemast teekonnast ning meie neli prioriteeti on kantud Bratislava ja Rooma vaimust. Meie juhtmõteteks on: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa; turvaline ja kaitstud Euroopa; digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.”

Ratase sõnul on meie eesistumise põhiteemad sünkroonis Bratislava teekaardi ja Rooma deklaratsiooniga. „See ei tähenda, et Eesti võtab ainult üle selle, millega EL juba tegeleb. See tähendab, et EL on juba aastaid tegutsenud Eesti jaoks oluliste teemadega. Meilgi on olnud oma roll nende teemade lauale toomisel ja seal hoidmisel – Rooma deklaratsioon ei ole esimene ega viimane Euroopa Liidu dokument, millelt eestlaste näpujälgi leida võib.”