Sündmuste ahel sai alguse sellest, et autode rivi ees sõitis Jeep, millel tekkis tehniline rike ja ta peatus keset sõiduteed. Jeepi taga sõitsid Volkswagen Multivan ja veoauto. Veoautojuht sõitis Volkswagenile tagant sisse. Veoauto taga oli omakorda liinibuss, mille juht, vältimaks veoautole tagant otsasõitu, keeras vastassuunavööndisse, kus talle tuli vastu kaubik. Toimus pahtlit vedanud kaubiku ja liinibussi kokkupõrge.

Kaubik sai niivõrd tõsiseid kahjustusi, et selle juht oli sõna otseses mõttes masina tükkide vahel kinni. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et kaubiku kongis olnud 2 tonni vedelpahtlit paiskus vastu vaheseina ja surus sellega omakorda juhti selja tagant.

Roolis olnud Rain Mürkhain sai väga raskeid vigastusi, kuid jäi siiski elama. Hoolimata sellest, et kaubiku rool murdus ja selle sammas surus talle täpselt kolmnurka, selja tagant survestasid nii koorem kui ka kaubiku vahesein, mehe jalad olid armatuuri all kinni, on ta tänaseks taas jalgadel ning suudab jälle autot juhtida ja tööd teha. Olukorra tõsidusest annab aimu fakt, et Rainil oli kõikide muude raskete vigastuste kõrval ka ligi 30 luumurdu.

Mürkain käis juba tänamas professionaalset päästemeeskonda, kes panid õnnetuses viga saanud mehele kaela ümber lahase nii täpselt, et selle üle imestasid ka arstid. Lahase täpne paigutamine aitas vältida edasisi vigastusi.

Nüüd otsis ta üles ka meedikud, kes teda kuni haiglani elus hoidsid.

Esimene kiirabibrigaad, kes õnnetuspaigale jõudis, oli Paidest reageerinud Tartu kiirabibrigaad: arst Maksim Kabanov, tehnik Meelis Tamlak ja medõde Kersti Meister. Pärast raskes seisus patsiendi autosse tõstmist algas võidujooks ajaga. Kuna tee ja ilmastikuolud olid väga kehvad, tuli "rahulikult kihutades" Tartu Ülikooli Kliinikumi poole sõitma hakata. Sellisel hetkel on aeg, ehk iga sekund, patsiendi jaoks oluline. Mida kiiremini haiglasse jõutakse, seda tõhusam on edasine ravi.

Aasta aega pärast avariid astus Rain juba omal jalal kiirabipunkti uksest sisse, tort ja medalid näpus. Mehe soov oli juba haiglas olles otsida üles inimesed, kes tema eest võitlesid. Ta on südamest tänulik nii Põltsamaa kui ka Paide päästjatele, kõikidele meedikutele, arstidele, taastusravi inimestele ja muidugi ka lähedastele. Kõikide koostöös on Raini elu läinud vaid ülesmäge: mees saab taas iseseisvalt teha igapäevaseid toimetusi, sõita autoga ja tööl käia.

Rain kinkis nii päästjatele ning nüüd ka meedikutele klaasist medalid, millel on õnnetuse kuupäev koos kirjaga: "Raini elupäästja". Mees valis klaasist medalid, sest klaas on sama habras, nagu elu. Selle võib küll katki tehes kokku liimida, aga paraku jäävad praod siiski alles.

Pikki aastaid meditsiinis tööl olnud brigaad ütles, et neid on käidud tänamas pärast edukat elustamist, aga pärast sellist õnnetust ei ole veel keegi elu päästmise eest neid üles otsinud. Meedikutel oli hea meel selle üle, et mees tuli omal jalal nende juurde, et tema elukvaliteet on hea ja elutahe suur.