Tänasel arutelul osalenud kolumnist Ahto Lobjakas ütles Delfile, et arutelu käigus pandi paika kondikava, millele kohaolnuist kellelgi vastuväiteid ei olnud. Lobjakas ütles, et Harta algatajad, kes on rahvakogu teemat arutanud, on kondikavaga pôhimõtteliselt nõus.

„Hartalaste jaoks on oluline, et protsess oleks võmalikult kaasav, läbipaistev ja tulemused võimalikult selged,“ ütles Lobjakas

Lobjakas rõhutas, et kõik Harta liikmed räägivad enda eest, kuid tema jääb rahule, kui kõik läheb nii nagu täna räägiti.

Rahvakogu tööd koordineeriva Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppeli hinnangul on lahtine veel arutelupäev valimi suurus.

"Sotsioloogiliselt tõsiseltvõetava tulemuse saavutamiseks tuleb üheks päevaks ühte ruumi kokku saada 500 kuni 1000 inimest, keda eelnevalt viiakse senise tööga kurssi," rääkis Kopple. "See tähendab muu hulgas, et jutuks tulevad need teemad ja ettepanekud, mida kodanikud on jaanuaris esitanud ning mida analüütikud ja eksperdid on veebruaris hinnanud."

Valimisse kuuluvad kõik Eesti hääleõiguslikud kodanikud. Arutelus osalejate hulk ning ka see, kas ja kui palju korraldatakse valdkonnapõhiseid eelnevaid koosolekuid sõltub muu hulgas sellestki, kui palju see maksma läheb.

"Kui paljud analüütikud ja eksperdid on nõus töötama vabatahtlikult ja tasuta, siis valimimeetodil sõelale jäänud arutelupäeva osalejate transpordikulud tuleb hüvitada, märkis Kopple. Rahvakogu eelarve on praegu 22 000 eurot.

Edasise protsessi täpne kirjeldus valmib loodetavasti selle nädala lõpuks.

Ettepanekuid saab teha ning neid kommenteerida ja hinnata 31. jaanuarini. Veebruaris korraldatakse keskkond ümber ning kõigil huvilistel avaneb võimalus tutvuda alateemade kaupa enimesitatud ettepanekute „kimpudega“ ning nendele lisatud mõjuanalüüsiga.

Edasi arutatakse aktiivsete inimeste - ekspertide, aktivistide, vaatlejate ja poliitikute - osalusel ettepanekuid neljal-viiel teemapäeval, kust peaks iga teema kohta vormuma juba käepärane number alternatiive või valikuid. Näiteks, kas partei asutamiseks peaks olema 200, 500 või 1000 asutajat või kas erakonnad peavad saama riigieelarvest raha või mitte.

Üldaruelu päevale kutsutakse inimesed, kes valitaks mõne uuringufirma abil juhuvalimiga üle Eesti nende seast, kes soovivad rahvakogul osaleda.

Need pooltuhat kuni tuhat inimest tuleksid kokku üheks päevaks. Juba olemasoleva ja maailmas katsetatud metodoloogia alusel jaotatakse nad laudadesse, kus nad hakkava ettepanekuid arutama vastava koolituse saanud moderaatorite juhendamisel.

Üldarutelu päeval vormunud konkreetselt sõnastatud soovid on president "Jääkeldri" algatuse raames lubanud viia riigikokku. Edasine on juba riigikogu teha, sest seadusi saab muuta vaid parlament.

Tänaseks on veebikeskkond www.rahvakogu.ee töötanud kaks nädalat, selle jooksul on keskkonda sisestatud ligi 1100 ettepanekut, mis käsitlevad erakondade rahastamist, valimiste korda, kodanike osalemist poliitikas valimistevahelisel ajal, erakondade sisedemokraatiat ning sundpolitiseerimise peatamist.

Iga päev käib Rahvakogu keskkonnas keskmiselt 1500-3000 inimest. Registreeritud kasutajaid, neid, kes on ID-kaardi või mobiil-ID abil ettepanekuid sisestanud, neid kommenteerinud või hinnanud, on praeguse seisuga 1414.