FOTOD | President Kersti Kaljulaid: lapse muret oma planeedi pärast ei tohi pisendada

 (196)

President Kersti Kaljulaid ütles lastekaitsepäeva puhul presidendi roosiaias peetud kõnes, et kõik pingutused laste kaitsel võivad kergesti osutuda tühisteks, kui täiskasvanud ei suuda oma lastele ja lastelastele tagada maailma, kus nad saavad pühenduda oma unistuste elluviimisele, mitte ei pea võitlema vanemate tehtud vigade tagajärgedega.

„Nii kaua, kui oleme inimkonnana kestnud, on meid kandnud püüd tagada lastele parem elu kui on olnud meil endil. Aga täna kasvab maailmas 2,2 miljardit last üles teadmises, et neil tuleb neile pärandatud kliimamuutuste tagajärgedega tõsiselt rinda pista,“ lausus president Kaljulaid.

Viimastel kuudel aina laiemalt levivad kliimastreigid on laste endi algatus ja kümned tuhanded lapsed on tulnud välja, et oma sõnumit edastada, selgitas president Kaljulaid, lisades, et välja öeldud ebamugav tõde on mõnede ühiskonnagruppide jaoks talumatu ja lihtsam on eitada kui vastutada. „Lapsed on kliimamuutuse tagajärgede osas kõige haavatavamad. Meie oma lapsed, kes mõtlevad murega sellele planeedile, mille nemad saavad pärandada oma lastele. Meie, suured – me peame teile appi tulema. Ükskõik kui ebamugav see pole. Me peame,“ rääkis president Kaljulaid.

Kliimastreike on püütud ka naeruvääristada ja mida muud saab teha üks laps, kui seista nõudlikult ja vaadata vanemale otsa, küsis riigipea. „Seda pilku oleme lapsevanemana kõik näinud – ma kannatan, ma olen kurb, ma olen mures – miks Sa ei tee midagi? Sellele pilgule ei tohi vastata soovitusega saada üle, unustada, minna eluga edasi, lapse muret pisendades. See on ju ometi tavaline kasvatusparadigma – lapse muret ei tohi pisendada. See kehtib nii igapäevaelulistes situatsioonides kui ka kliimaküsimustes,“ selgitas president Kaljulaid.

Seotud lood:

Riigipea rõhutas, et kui uut põlvkonda tabab lootusetus ja abitus, siis on tulevikku silmas pidades kaotatud midagi väga väärtuslikku. „Meie ülesanne lastevanematena, õpetajatena, sõpradena on anda sellele toetusele omapoolne panus. Innustades neid kaasa mõtlema, võime loota, et tulevane otsustajate põlvkond on meie omast nutikam ja paremini eelteadmistega varustatud. Siis on nad keskkonna probleemidega hakkama saamiseks paremini relvastatud. Ja selle, mis on praegusel tehnoloogilisel tasemel võimalik, peame juba ise kiiresti ära tegema. Oma laste pärast,“ lisas riigipea.

Tänasel lastekaitsepäeva pidulikul tähistamisel Vabariigi Presidendi Kantselei roosiaias anti üle ka „Lastega ja lastele“ auhinnad tunnustamaks neid, kes on pikaajaliselt panustanud laste ja noorte heaks enam, kui neilt oodatakse või nõutakse.