FOTOD | Kersti Kaljulaid: igast inimesest sõltub, kui suurte kaotustega me sellest kriisist väljume
Presidet tõdes, et me ei tea, milleks me seoses koroonaviiruse levikuga valmis peame olema.
“Aus vastus on see, et täpselt me ju tegelikult ei teagi. Kõik see, mida me täna näeme, on juhtunud kaks nädalat tagasi. Selle põhjal, mida me täna näeme, võime ennustada, kui suur on tegelikult see jäämägi, mille tipp on diagnoositud haiged. Sellest me võime püüda ennustada, mis juhtub kahe nädala pärast,” sõnas Kaljulaid.
“Saame ka näha, kas see haigus areneb niimoodi nagu juhul, kui me ei oleks pannud neid piiranguid peale, või siis niimoodi, et need piirangud tõesti toimivad. Kõige tähtsam on täna, et rohkem kui kunagi varem — ma tean, et see kõlab nagu klišee — sõltub absoluutselt igast inimesest see, kuidas me selle kriisi läbime ja kui suurte kaotustega me sellest kriisist väljume,” ütles Kaljulaid ja palus nii vähe kui võimalik näost näkku suhelda ja soovitas kassasabades mõistlikke vahesid hoida.
President märkis, et ka töökeskkonnas tuleb kasutada vajalikke ettevaatusabinõusid. Samuti rõhutas ta, et mitte mingil juhul ei tohiks juhtuda seda, et diagnoosi saanud inimene väljub kodust ja läheb poodi.
“Me peame suutma selle haiguse peatada.” Kaljulaidi sõnul tähendab see matemaatiliselt seda, et iga haige inimene peab nakatama vähem kui ühte inimest.
President leidis, et inimesed peaksid rakendama väljas liikumisel iseenda jaoks rangemat reeglistikku. “Vahetult enne seda saadet kuulsin, et Tallinna linn sulgeb ka mänguväljakud. Ja põhjusega — seal on palju lapsi koos. Samamoodi suurte majade hoovides mängib palju lapsi koos. Laps on laps, me peame talle iga päev seda selgitama ja seletama, miks me praegu neid asju teha ei saa,” rääkis Kaljulaid.
“Aga me tohime võtta oma lapsed ja minna jalutama. Kellel on auto, saab minna ka linnast kaugemale, isegi mitte linnalähedasse parkmetsa. Kellel ei ole, peab püüdma leida need kohad, kus on hõredamalt rahvast,” soovitas Kaljulaid.
President tõdes, et inimesed hoiavad küll terviseradadel distantsi, kuid seda peaks tegema veelgi paremini. “Sellest sõltub, mis edasi saab. See on ainus viis mitte üle koormata meie meditsiinisüsteemi.”
Küsimusele, mida arvab Kaljulaid erinevates riikides kehtestatud liikumispiirangutest, vastas ta, et komandanditunni kehtestamine ei aitaks.
Ta märkis, et näiteks kaua lahti olevad poed on meie eeliseks, kuna siis ei pea kõik inimesed koos lühikese ajavahemiku jooksul poes käima. Samuti on tema hinnangul meie eeliseks suhteliselt suured poed, kus on palju ruumi.
“Demokraatlikes riikides ei võta riik meie eest seda vastutust. Ka selles kriisis — nii nagu igapäevaelus —, jääb igaühele vastutus meie enda, meie pere ja meie kogukonna eest. Ja täpselt niimoodi see nüüd täna ongi. Meile jätab riik selle vastutuse ka ise käituda mõistlikult. Me ei pea ju keelama ja piirama. Me saame ise ju aru, et mõistlikum on tellida restoranist omale toit välja, kui minna sinna istuma; et mõistlikum on vaadata, et kui siin on praegu palju inimesi, keeran teise tänavasse. Seda kõike me saame ise teha, ilma et me peaksime seda tegema sunnimehhanismiga. Ma väga loodan, et me saame sellega hakkama. See võiks olla demokraatliku süsteemi eelis totalitaarse süsteemi ees,” lausus Kaljulaid ja viitas Hiinale, kus kehtestati rangeid piiranguid.
“Me saame hakkama omas süsteemis omal moel ise vastutades,” leidis president.
Kaljulaid: Eesti ei maganud kriisi algust maha
Presidendi hinnangul ei maganud Eesti kriisi algust maha. “Kui me vaatame ka seda, kunas me kehtestasime eriolukorra, siis tegelikult ma arvan, et me ei jäänud ka sellega hiljaks. Võimalik, et tagantjärele me hindame, et seda oleks tulnud teha natukene veel varem. Me ei tea seda ja seda ei saagi keegi kunagi teada. Ärme tegele sellega, kunas see õige hetk oleks täpselt olnud ja mis seal minevikus oleks õige olnud.”
Kaljulaidi sõnul vastab tõele, et tõenäoliselt ei oleks meil nii nagu täna tervishoiuvaldkonnas ka muu kriisi puhul olnud piisavalt tarvikuid ja vahendeid. “Loomulikult ei tule terviseamet selle töökoormusega hästi toime, sest mitte ükski riik maailmas ei hoia terviseametit, mis vastaks pandeemia vajadustele igal ajahetkel. See on selge, et tuleb leida ka nendele inimestele seal tugi, abi ja vahetus. Loomulikult jäi kohe hätta ka häirekeskus telefonikõnedega. 1247 tuli appi koos vabatahtlikega,” analüüsis president.
“Me tegelikult ei ole minu arvates halvasti reageerinud ei ühiskonnana ega ka eriolukorda kehtestades, aga — mis on väga tähtis — ka eriolukorda kehtestades ja selles viibides me teeksime neid asju koos. Siin pean ma silmas seda, et ka eriolukorras, kus tõesti on vaja liikuda hästi kiiresti, tuleb hoida kursis ja kaasas meie riigikogu. Meie riigikogu peab tegelema kaugemale vaatavate meetmetega. Ei ole mõistlik, et eriolukorra käigus pannakse paika näiteks kolme kuu või ka pikema aja majandusmeetmed selleks, et sellest kriisist väljuda. On mõistlik, et parlament arutab neid. Mõnikord peab parlament eriolukorra meetmetest parema ülevaate saama, mis kaalutlustel neid kehtestati. Selle jaoks on arutelud põhiseaduskomisjonis. Meie parlamendi komisjonide töö on korraldatud elektrooniliselt. Seda kõike saab teha ja peab tegema,” rääkis Kaljulaid.
Presidendi sõnutsi on oluline, et kriisijuhid kaasaksid ka opositsiooni kriisi lahendamisse. “Selleks, et olla konstruktiivne ja toetav, pead olema informeeritud ja kaasas. Ja loomulikult — kriitikal on ka alati oma koht. Sellest ei saa üle ega ümber.”
Kaljulaid rõhutas, et eesliinil töötavate inimeste kritiseerimisega tuleb end tagasi hoida. “Ka rohujuuretasandil inimesed ütlevad, et nad saavad väga palju pahandada tehes seda rasket tööd, sest neil ei ole vastuseid. Aga kellelgi ei ole täna vastuseid. Palun ärme tee neile inimestele seda. Palun hoiame neid inimesi.”
Lisaks sellele, et Kaljulaidi hinnangul reageeris valitsus kriisile õigel ajal, tõi ta esile ka ministrite avatuse.
“Sotsiaalminister on valmis meile seletama lõpmatuseni seda olukorda, tema prognoose. Ministrid on olnud avatud tunnistamaks ka seda, et näiteks täna Jaak Aab rääkis, milliseid pingutusi tuleb teha, et saada isikukaitsevahendeid. Suur osa sellest, mis Hiinas läks valesti, oligi selles, et seal ei oldud avameelsed. Valitsus on olnud avameelne. See on olnud väga positiivne,” hindas Kaljulaid.
Euroopa Liidu tegutsemise suhtes oli Kaljulaid kriitiline.
“Ma olen kriitiline, sellepärast et tegelikult Euroopa Liit on täna oma põhilises funktsioonis, mis on tagada ühisturu toimimine, ebaõnnestunud. Euroopa Liidu põhifunktsioon on see, et me oleme ühtne majandusruum, meil on tööjõu, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Vähemalt kolmega nendest on täna selgelt probleeme. Sellega me võime öelda, et Euroopa Liit ehk me kõik ise — me ise olemegi Euroopa Liit — ei ole kollektiivselt toime tulnud sellega, et seda tagada,” leidis president ja märkis, et tuleb tegeleda sellega, et kaubad ei jääks kinni.
