Nõukogus tehti ülevaade 2017. aasta ID-kaardi kriisi järel kokkulepitud tegevuste hetkeseisust, mida on arutatud kahel varasemal istungil. Tulevikuteemadest keskenduti nii e-riigi kestliku rahastamise kui võtmetähtsusega kompetentside arendamise vajadustele.

"Tehnoloogia kiire areng paneb ka meid pingutama. Meie e-riik toimib, see on jätkuvalt maailma parim, kuid me peame pidevalt võidu jooksma selle valdkonna parimatega ja selleks on vaja teha otsuseid. Üheski teises riigis ei ole e-riik elutähtsaks teenuseks, aga Eesti inimesed ei lepi enam paberil asjaajamisega, mistõttu meil ei ole sellele alternatiivi. Seetõttu peamegi mõtlema näiteks krüptograafia-alaste teadmiste ja oskuste täiendavale väljaarendamisele riigis. Samuti on võtmetähtsusega laiemalt infoturbe ja küberturvalisuse võimekuste täiendamine, milleta paraku ei saa e-riik olla kestlik," sõnas president Kaljulaid pärast nõukogu istungit.

Istungil lepiti ka kokku, et väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister tuleb aasta lõpuks välja ettepanekutega riigi krüptograafia- ja infoturbe valdkondade tugevdamiseks.

Nõukogu liikmed said ka ülevaate järgmiste aastate e-riigi eelarvevajadustest nii jooksvate kulude katmiseks kui uuteks investeeringuteks.

Riigikaitse nõukogu on presidendi juures tegutsev nõuandev organ, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.