“Kõigil – väikestel ja suurtel liikmesriikidel, euroalasse kuulujatel ja sealt seni väljas olijatel – on mitte ainult õigus, vaid kohustus arutada ja vaielda selle üle, milline on tugeva, eduka ja usaldusväärse Euroopa Liidu tulevik,” ütles Eesti riigipea. “Praegusest usalduskriisist välja ja edasi liikumiseks vajab demokraatlik Euroopa julgust ning visiooni, vajab meie inimeste usaldust ja toetust.”

Aga samas peame arvestama võimalusega, et need, kes on Euroopa Liidu tulevikudebatis loiud ja arad, jäävad maha ning kiiremad ja julgemad lähevad eest ära, rõhutas president Ilves.

Tema sõnul näitavad Hollandi valimistulemused, kus Euroopa-meelsed kasvatasid populaarsust ja populistid said lüüa, ning Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus, mis andis eluõiguse ESM-ile, et Euroopa on valmis ja suuteline tegema otsustavat pööret.

“Meil tuleb liita solidaarsus ja vastutustunne, hoolivus ja konservatiivsus, nõrgemate toetamine ja reeglitest kinnipidamine,” ütles Eesti riigipea.

Seejuures nimetas ta Lätit eeskujuks mitmele euroala riigile. “Vastutustundlikkus riigi rahandus- ja majandusasjade korraldamisel toob Lätile tänavu ilmselt parima majanduskasvu Euroopa Liidus. Eesti on Läti kindel toetaja euroalaga ühinemisel, kui kõik vajalikud kriteeriumid selleks täidetakse.”

“Tugev ja stabiilne euroala muudab tugevamaks kogu Euroopa Liidu finatsstabiilsuse, ühenduse majanduse ja lisab kindlust kõigile Euroopa Liidu kodanikele,” ütles president Ilves.

Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Piret Pert rääkis Delfile, et president Toomas Hendrik Ilves on täna ja homme Riias, kus kohtub Läti riigipea Andris Bērziņš'iga, osaleb äsjailmunud "Liivi-eesti-läti sõnaraamatu" esitlusel Eesti saatkonnas ning esineb seitsmendal Riia välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil Euroopa ühisraha – euro – tulevikust.

Foto: Läti presidendi kantselei